Esmaspäevast tagatakse eelkõige erakorraline ja vältimatu abi

Terviseameti peadirektori kohusetäitja ja hädaolukorra juht Mari-Anne Härma otsustas, et COVID-19 haiglaravi vajajate kõrge arvu tõttu rakendatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku teise taseme kõiki meetmeid.

Statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajad peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk ületab tavapärase abi osutamise võimekuse.

"Tervishoius võetakse kasutusele meetmed, mida tavaolukorras ei rakendata. See on viimane abinõu enne erakorralise abi piiramist," ütles Härma.

Täna allkirjastatud korralduse järgi võib kiirabi väljakutsete teenindamisel rakendada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade ja isikute vabatahtlikku abi.

Samuti saab kiirabi vajadusel kasutusele võtta oma tegevusvaru. Statsionaarse eriarstiabi osutaja peab vabastama ajutiselt voodeid, et võtta vastu COVID-19 diagnoosiga patsiente, samal ajal tagades teiste patsientide turvalisuse. Ajutiselt piiratakse tervishoiuteenuste osutamist neile, kelle seisund ei eelda vältimatut abi. Ka üldarstiabi osutaja peab tagama esmajärjekorras erakorralise ja vältimatu abi andmise.

Terviseamet tõstis viimati ohutaset 20. augustil, mille järel keskenduti vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele.

Tänahommikuse seisuga on koroonaviiruse leviku riskitase väga kõrge. Haiglaravil viibib 446 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravil 39 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 20. Haigestumise epideemiline kasv jätkub vähemalt järgneva 2–3 nädala jooksul.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik allkirjastas käskkirja, millega korraldatakse alates esmaspäevast, ümber perearstikeskuste töö.

Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu pakuvad kõik perearstikeskused tulevast nädalast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile inimestele sõltumata nimistust.

Terviseameti korraldusel piiratakse samaks perioodiks perearstikeskuste plaanilise töö mahtu.

"Terviseameti hinnangul on Eestis koroonaviiruse levikuga seotud olukord üks Euroopa raskemaid. Haigestumus on kõrge, kuid vaktsineerimisega hõlmatus Euroopa Liidu keskmisest paraku selgelt madalam. Ühiskonnas vaktsineerituse oluliseks tõstmiseks teevad alates 27. oktoobrist kõik perearstikeskused üle Eesti COVID-19 vastaseid vaktsineerimisi nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga, samuti tasuta gripivaktsineerimisi üle 65-aastastele. Perearstid ja -õed vaktsineerivad kõiki soovijaid, sõltumata sellest, kas inimene kuulub konkreetsesse nimistusse,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Terviseameti juhi käskkirjaga viiakse alates 25. oktoobrist kogu Eesti tervishoiu valmisolek tasemele 2 ja seda nii kiirabis, statsionaarses eriarstiabis kui üldarstiabis. Valmisoleku taseme tõstmine võimaldab seada ajutisi piiranguid tervishoiu kättesaadavusele ning kehtestada tervishoiuteenuste osutamisele ajutiselt tavapärasest erinevaid nõudeid.

Perearstide seltsi juht doktor Le Vallikivi lausus, et oleme sügavas tervisekriisis, mis puudutab täna iga Eesti elanikku. "Perearstikeskused üle Eesti mobiliseerivad oma jõud inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele," sõnas Vallikivi.

Terviseameti juhi korraldusel on üldarstiabi osutajatel õigus COVID-19 epideemia tõrjumisel vaktsineerimiste tegemiseks lükata vajadusel edasi sõeluuringud, stabiilsete krooniliste haigete tervisekontrollid, üle 2-aastaste laste ennetavad tervisekontrollid, mitte-aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalikud tervisekontrollid.

Samal ajal jätkatakse ägedate mittenakkuslike ja nakkuslike patsientide vastuvõttudega, ägenenud krooniliste haigustega patsientide ja vaimse tervise probleemidega patsientide vastuvõttudega, riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega, alla 2-aastaste laste tervisekontrollidega, aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalike tervisekontrollidega ning muude vastuvõttudega, mida ei saa patsiendi tervise tõttu edasi lükata.

Eestis on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1195 ning järgmistel nädalatel on oodata haigestumise kasvu jätkumist. Samuti kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud ca 55% elanikkonnast, ca 65% täiskasvanud elanikkonnast ning ca 71 protsendil üle 60-aastastest.