Kellele ja miks rahvaloendaja veebruaris helistab?
Veebruaris jätkub rahvaloendus, kuid väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis. Eelmisest rahvaloendusest tuttavaid kodukülastusi soovib statistikaamet hoida minimaalsena, et aidata kaasa viiruste leviku takistamisele.
Veebruaris järkub rahvaloendus telefoniintervjuude vormis. Foto: Meeli Küttim
Selleks, et rahvaloendajad ei peaks inimesi nende kodudes külastama, palub statistikaamet kõigil, kellele rahvaloendaja helistab, telefonikõne kindlasti vastu võtta.
Selle aasta lõpus toimub Eestis rahva ja eluruumide loendus. Kümme aastat tagasi tuli loendaja koju ning ühiselt märgiti muuhulgas üles nii pereliikmete andmed kui ka eluruumide suurus, köögi ja vannitoa olemasolu jne. Seekord saadakse suurem osa vajalikest andmetest e-riigile kohaselt registritest ja küsitluse ankeet saab olema kõigest lehekülg.
Aasta lõpus algava Eesti suure rahvaloenduse läbiviijaks on kandideerinud üle 830 tööotsija, enim avaldusi on laekunud küsitleja ja andmetöötleja ametikohtadele. Lääne-Virumaal on esmane valik tehtud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.