Neil päevil on riigiinfo telefonile 1247 laekunud teateid randadel omapäi olesklevatest hülgepoegadest. Keskkonnaamet tuletab meelde, et inimese abi loomakesed ei vaja – hüljestele on parim, kui hoiame neist eemale.
- Rannal puhkav hõlgepoeg vajab rahu ka üksindust. Foto: Laura Penner/Keskkonnaamet
„Talvel sündinud hülgepojad veedavad praegu enamiku ajast üksinda kuival maal ja suurt midagi ei tee. Inimene neid vette ajada ei tohi – vees käivad hülgepojad veel harva ja siis, kui ise tahavad. Inimeste lähedus ja uudistamine tekitavad loomakestes liigset stressi. Selleks, et loomad saaksid muretult suureks sirguda, palume nendest eemale hoida,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku peaspetsialist Jan Siimson.
Seotud lood
“Loomad võivad juhuslikult laskemoona, kemikaalide või maamiinide tõttu hukkuda või viga saada. Eelkõige kannatavad sõja piirkondades suuremad loomad, sest häda korral satuvad inimese toidulauale esmalt just nemad,” kirjutas Marko Mägi artiklis “Sõda jätab jälje lindude käitumisele”.
1891. aasta 8. märtsil sündis Rakke postiametniku perre, kus ootas ees juba tütar Marta, poeglaps, kes sai nimeks Heinrich. Tüdrukust kasvas lastekirjanik ja tõlkija Marta Sillaots, poisist sai aga hüdrobioloog Heinrich Riikoja.
Rääkides loomasõpradega jahindusest, kirjeldavad nad jahimehi verenäljaste jõhkarditena, kes ei hooli loomadest. Tegelikult on päris palju ka selliseid jahimehi, kes ei käi metsas püss käes loomi jahtimas. Üks selline on näiteks Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.
Alanud sügis muudab metsloomad liikuvamaks ning neid satub rohkem ka maanteedele, seetõttu tasub juhtidel olla eriti hämaras liigeldes tavalisest ettevaatlikum ning pidada meeles, et metsloomal on alati peatee.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.