Ema nelja lapsega läks tagasi Ukrainasse

Kodumaal ootavad peale venna ka abikaasa ja ema. Zenja vend sai vigastada sõja puhkemise alguses ning hetkel paraneb vigastusest kodus. Naine on sugulastega pidevas suhtluses ning kuna nende sõnul on olukord Kolky asulas, kus nad elavad, rahulik, ei karda Zenja kodumaale naasta.

Kodumaale naastes on Zenjal plaan asuda tööle ja jätkata tavapärase eluga. Tema abikaasa töötab haridusosakonna juhatajana ning Zenja tema abina. Naine on pedagoogilise haridusega ja töötanud varem ka klassiõpetajana.

“Õppetöö on jätkunud e-õppena kogu sõja kestel ning klassides on väga palju põgenikke, kes jätkavad õppetööd välismaal,” ütles Zenja ja rõõmustas, et tema 14-aastane Liisa, 12-aastane Sašha, 11-aastane Juura ja 7-aastane Nastja õppetöö pole sõja tõttu katkenud.

Vinni-Pajusti Gümnaasiumis, kus õpib seitse sõjapõgenikku, on neile õppetöö jätkamiseks eraldatud klassiruum. “Nad võtavad klassiruumis arvuti lahti ja teevad ukraina keelset e-õpet,” kooli direktor Henry Kallaste.

“Lapsed ei saa aru, et sõda käib - nad pole seda näinud,” ütles Zenja ja märkis, et lastele on Eestimaa külastamine meeldinud.

Kaks nädalat tagasi sõidutas pereisa kaasa koos lastega piirile, kus neid võttis vastu Angela – Rakverest pärit naine, kes elab nüüd Tallinnas.

“Angela oli meil Ukrainas külas käinud ja olime temaga suhelnud telefonitsi, aga me polnud veel Angelat külastanud,” ütles Zenja ja rõõmustas, et Angela neile vastu tuli ning neid Tallinnas majutas.

Zenja plaan oli algusest saati olla Eestis kaks nädalat, jälgida uudiseid ja vaadata, kuidas olukord kujuneb. “Alguses oli oht, et ka Valgevene tungib Ukrainasse, aga nüüd, kui on kindel, et see ei juhtu, on aeg naasta kodumaale,” arvas pereema.

Need kaks nädalat Eestis olnud justkui turismireis, sest Angela tutvustas neile Eesti kultuuri ja Tallinna vanalinna, mis pakkusid kaugetele külalistele hulganisti emotsioone.

Tagasi Ukrainasse sõidutas akadeemilise taustaga pereema koos nelja lapsega Vinni-Pajusti gümnaasiumi direktor Henry Kallaste, kooli kauaaegne õpetaja Mart Pitsner ja motoklubi Aurum21 asutaja ja eestvedaja Andres Poll.

Reis algas neljapäeval kell 12.30 kooli juurest, Yahodyni piiripinkti jõuti järgmisel päeva varahommikul. Teekonna pikkus oli 1140 kilomeetrit, mille jooksul tehti vaid kolm peatust, et võimalikult kiiresti kohale jõuda. Ainuke kord, Umbes 50 kilomeetrit enne piiripunkti pidas Poola politseinik seltskonna kinni ja kontrollis passe - see oli ainuke kord, kus see protseduur läbi tuli teha.

Piiripunkti oli keeruline üles leida, kuna sinna viivate teede ette olid sõidukeelumärgid. Küll aga kinnitasid keelumärkide läheduses olevad politseinikud, et keelatud teed viivad Ukraina piirile, suhtudes seltskonna ettevõtmisesse sõbralikult ja abivalmilt.

Vahetult enne seltskonnaga hüvastijättu küsis pereema Andres Pollilt: “Kui palju ma teile transpordi eest võlgnen?”. Poll hakkas selle küsimuse peale naerma ja ütles, et seltskonnal oli see sõit nagunii plaanis.

Reede hommikul kell 4.40 jättis seltskond ukrainlastega hüvasti ning suundus Medyka piiripunkti.