Inspektsioon hoiatas OG Elektrat ja ähvardab üüratu trahviga

OG Elektra omaniku Oleg Grossi sõnul on see järjekordne näide, kuidas üks ametiasutus nõuab ühte ja teine ametiasutus teist. „Mitte keegi ei filmi kedagi salaja. Kõik töötajad ja külastajad teavad, et poodides on videokaamerad ning neid salvestisi küsib näiteks politsei erinevate vargusjuhtumite uurimiseks,“ ütles Gross.

OG Elektra juhatuse liikme Rita Uukkivi sõnul on neil raske inspektsiooni ettekirjutusele reageerida ja ka end kaitsta, sest nad ei tea täpselt, mis on hoiatuse tagamaad.

Andmekaitse inspektsioon märgib OG Elektrale saadetud hoiatuses, et inspektsiooni sai pöördumise, milles juhiti tähelepanu sellele, et ühe Grossi Toidukaubad kaupluse juhataja on jälginud turvakaameratest oma töötajaid ja kliente ilma õigusliku aluseta.

Hoiatuse allkirjastanud inspektsiooni jurist Elve Adamson kirjutas, et kaamerate kasutamine on lubatud kolmel juhul. Esiteks, peab olema koostatud korrektne õigustatud huvi analüüs, milles nähtub kaamerate kasutamise lubatavus. Teiseks, koostatud on korrektsed andmekaitsetingimused ning selle sisu on töötajatele tutvustatud. Kolmandaks, kasutusel on logimissüsteem, mis võimaldab kontrollida, kes ja millal kaamera otsepilti või kaamerasalvestist on vaadanud.

Inspektsioonile edastatud pöördumises toodud eesmärkidel, ehk isikliku uudishimu (kes mida ostab) ja töötajate kontrollimise eesmärgil, ei ole kaamerate kasutamine ja salvestiste vaatamine lubatud, kirjutas Adamson.

Rita Uukkivi sõnul on OG Elektral keeruline nendele süüdistustele vastata, sest nad ei tea, kes on inspektsioonile kaebuse teinud ning millise kaupluse kohta see on tehtud. „Kui me teaksime, siis saaksime ka selgitada välja, kas keegi on teinud pahandust või mitte,“ lisas ta.

„Me ei ole pannud poodidesse kaameraid kellegi järele luuramiseks. Esiteks polegi töötajatel aega kaamerate taga istuda ja jälgida, kes mida ostab. Kaamerad on poodides selleks, et kaitsta vara ehk ennetada erinevaid vargusi või varguse kahtlust kontrollida. Samuti on kaamerad selleks, et kaitsta töötajaid pahatahtlike klientide eest,“ rääkis Uukkivi.

Ta lisas, et OG Elektral on eraldi videovalve osakond, kes vajadusel salvestusi vaatab. Pärast inspektsiooni kirja tegime poodide juhatajatel taas teavituse ning tuletasime reegleid meelde, märkis Uukkivi.

Inspektsiooni hoiatusele pole OG Elektra veel oma vastust saatnud. Kuigi Uukkivi ei tea, kes kaebuse inspektsioonile saatis ja millise kaupluse kohta see käib, pidas ta oluliseks, et inspektsioon pööraks tähelepanu kaebaja motiividele. „See ei ole aus inimene,“ ütles Uukkivi ja avaldas arvamust, et kaebuse taga võib olla mõni vargusega vahele jäänud endine töötaja.

Andmekaitse inspektsioon soovitab OG Elektral kaamerate kasutamisel lähtuda järgmistest isikuandmete töötlemise põhimõtetest:

• Seaduslik, õiglus ja läbipaistvus. See tähendab, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave peab olema töötajatele ja klientidele lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud. Töötjaid ja kliente tuleb isikuandmete töötlemisest ka teavitada.

• Eesmärgi ja säilitamise piirang ning võimalikult väheste andmete kogumine. Selle põhimõtte järgimiseks soovitab inspektsioon tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja teha seda hästi konkreetselt. Samuti hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle täitmiseks muid ja töötjaid ning kliente vähem riivavaid meetmeid.

• Keelatud on töötajate jälgimine kaameratega terve tööaja ning kaamerad tuleb suunata konkreetsetele turvariskidele. Inspektsioon soovitab salvestised kustutada kohe, kui on langenud ära õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti. Isikuandmete aeg peab olema rangelt minimaalne. Selleks tuleb määrata tähtajad isikuandmete kustutamiseks ning perioodiliseks läbivaatamiseks.

• Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Selleks, et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. See on inspektsiooni hinnangul ainus võimalik viis kontrollida, et kaamera otspilti või salvestisi ei oleks vaadatud ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.

„Põhjuseks ei saa olla lihtsalt uudishimust töötajate ja klientide jälgimine, sh see kes mida ostab ja kes kellega poes käib,“ kirjutatakse inspektsiooni märgukirjas.

Andmekaitse inspektsioon soovitab OG Elektral koostada õigustatud huvi analüüs, millega peab olema võimalik igal töötajal ja kliendile tutvuda. Samuti soovitatakse koostada andmekaitse tingimused.

"Et edaspidi vältida nii töötajate kui klientide ebaseadusliku jälgimist, siis palume kaupluse juhatajatele ning isikutele, kellel on kaamera salvestistele juurdepääs, selgitada isikuandmete töötlemise korda, sh ka kaamerate salvestiste vaatamise lubatavust," kirjutas inspektsiooni jurist Elve Adamson.

Samas hoiatatakse, et kui ettevõte oma tegevust isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetega vastavusse ei vii, siis on õigus karistada ettevõtet rahatrahviga, teha ettekirjutus kaamerate eemaldamiseks ning määrata isikuandmete kaitse seaduse alusel sunniraha kuni 20 miljonit eurot või 4% eelmise majandusaasta kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

OG Elektra eelmise aasta majandusaasta aruannet pole veel kinnitatud, aga 2020. aasta müügitulu oli 170,6 miljonit eurot ehk 4% sellest oleks oluliselt väiksem maksimaalsest võimalikust karistusest. Seni ei ole Eestis ühtegi ettevõtet andmekaitsereeglite rikkumise eest karistatud maksimaalse sunnirahaga.