Kalvi mõisas läks seaduse pärast lahinguks
23. mail 1816 kinnitas keiser Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus Eestimaal, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks.
Seaduse alusel hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine pidi lõppema 14 aasta jooksul. Talupoegade jaoks väga suuri muudatusi koheselt ei kaasnenud ning see põhjustas Eestis rea vastuhakke.
Üks esimesi neist puhkes Kalvi mõisas 1816. aasta augustis. Mihkel Aitsam on sellest kirjutanud ajaloolise jutustuse „Sunnitöölise märgi all“.
Sündmused said alguse sellest, et taluperemees Harika Madis hakkas mõisavalitsejale Vernerile, kes nõudis temalt võlgu jäänud teopäeva ärategemist, käsitsi vastu. Madise neine Krõõt ähvardanud, et küllap Kalvi valitseja lastakse samuti maha, nagu Vasta valitseja, „kes oli nagu mõrtsukas ringi jooksnud“.
Mõned päevad hiljem ütles Madisele Adomäe Jaan, keda külarahvas Nulli Jaaniks kutsus, et „ärgu ta muret tundku, nad hoiavad kõik kokku ja ei lase kedagi mõisa viia“.
Seotud lood
Eestimaa rüütelkonna peamees oli justkui Eestimaa kubermangu president-peaminister. Viimane ja ka kuulsaim mees selles ametis oli Aaspere mõisahärra Eduard von Dellingshausen.
Kaksikvendadest kunstnikke Kristjan ja Paul Rauda teavad paljud, kuid Lääne-Virumaal on tegutsenud teineg kaksikutest kunstnikepaar - Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgenid.
Rahvasuu rääkis aastakümneid hullust krahvist ja filmimehed panid ta isegi mängufilmi „Jüri Rumm“ tegelaseks, ehkki hull krahv Peter von Manteuffel elas selle filmi tegevusajast mitukümmend aastat varem.
Rakveres ja Virumaal peaks olema piisavalt palju inimesi, kellele ütleb midagi Carl Timoleon von Neffi nimi. Oli ju see mees lisaks sellele, et ta kuulus ja tuntud kunstnik oli, ka Piira ja Muuga mõisate omanikuks.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
1
2
Need on Väike-Maarja valla uued ettevõtted
5
Viimased uudised
Hea kohasaagi saab live-anduritega püüdes
Ühe õhtuga kadus portfellist 30 000 eurot
Hinnatõus on inimesed ettevaatlikumaks muutnud
Küllike Namm kaebab otsuse edasi riigikohtusse
Hetkel kuum
Need on Väike-Maarja valla uued ettevõtted
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele