Pea täpselt üheksa kuud pärast oma isa Aleksandri surma sündis 17. juulil 1909 Nõmmkülas pisitüdruk, kes sai nimeks Aleksandra Emilie Kleemann.

- Aleksandra Aavik tudengipõlves. Foto: Rahvusarhiiv
Tüdruku ema Anna oli lisaks mehele kaotanud ka kaks esimest last ning ta otsustas iga hinna eest kolmandale lapsele korraliku hariduse anda. Sestap kolis naine tütre koolimineku ajaks Tallinnasse ja leidis endale ka uue mehe – kodukandsit Tapalt pärit Aleksander Narva.
Väike Aleksandra alustas kooliteed Jaani koguduse 4-klassilises eraühisalgkoolis, mis peagi gümnaasiumiks muudeti.
Augustis 1928 kolis Aleksandra Kleemann viimaseks õppeaastaks Tartusse ja lõpetas seal linna tütarlastegümnaasiumi.
Selles koolis õpetas eesti ja ladina keelt kuulus keelemees Johannes Aavik. Ta oli ligi 50aastane poissmees, keda kutsuti Keele-Jukuks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juhan Kunder oli Rakvere jaoks ülioluline mees ning sellest saadi ka aru. Asjaajamine võttis küll aega, kuid mehe 50. surmaaastapäeval, 24. aprillil 1938, avati talle Rakveres monument.
Sõjaeelsel ajal kutsuti Rakvere suurimat haridustemplit - Rakvere ühisgümnaasiumi - Jänese kooliks. Enamik Rootsimaa eestlasi mäletab, teab ja austab ühte teist Jänese kooli - Stockholmi Eesti Gümnaasiumi.
Kuidagi on juhtunud nii, et 26. november on olnud sünnipäevaks kahele Rakvere jaoks väga olulisele koolipapale. Lisaks Jaan Pakule on sel päeval sündinud ka keelemees Kaarel Leetberg.
Valgustatud kirjamees Friedrich Gustav Arvelius leidis, et tema kohus on kultiveerida eesti keelt ja eesti keeles kirjutada, et aidata nii kaasa "oma vendade heaolule".
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.