Kirjanikud on ikka ja jälle poliitikas häälepüüdjate rollis olnud ja nad on ka riigikogusse valituks osutunud, kuid kui mõni erand välja jätta, pole nad parlamenditööst eriti huvitatud olnud.
- Otto Münther. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum
1921. aastal pääses riigikogusse Rakvere tütarlaste gümnaasiumi loodusloo õpetaja sotsialist Otto Münther. Natuke aega ta seal istus, aga juba mõne kuu pärast loovutas ta oma koha.
Otto Münter (ise kasutas ta pea alati nimekuju Otto H. Münther, ehkki teist eesnime tal polnud) sündis 6. augustil 1864 Järva-Jaani kihelkonnas Kuksema veski möldri Hindrek Münteri pojana.
Aastal 1867 siirdus pere Venemaale Oudova maakonda, kus Hindrek Münter oli rentinud suurema maatüki, kuus aastat hiljem tuldi aga pärast rendiaja lõppu Eestisse tagasi ja pereisa ostis tuuleveski Tamsalu külje all Alupere külas ning rentis veski juurde kuuluva talukoha.
Otto oli Venemaal kolm kuud koolis käinud ja oma korralikku kooliteed alustas ta alles 1879. aastal 15-aastasena Ambla kihelkonnakoolis.
Seotud lood
Harjumaa Muraste mõisa aednikul Jaan Krusteinil oli kuus poega, kellest kolmest kasvasid meie kultuuriloos päris olulised tegelased. Need olid Otto, Peeter ja Ernst.
Kes vähegi meie kirjandusloost midagi teab, sellele ütleb sõnapaar „Carmen Alexandrinum“ väga palju. Tegemist on ju esimese eestikeelse luuletusega, mis pandud kirja juba aastal 1637.
22. märtsil 1933 sündis Rakveres sõjaväelase Thorvald Verner Siemann-Toffry ja tema kaasa Salme perre poisslaps, kes sai nimeks Hans-Erik.
Täna möödub 157 aastat kirjanik Eduard Vilde sünnist. Tema raamatud ei ole reeglina kõige lihtsamini loetavad, aga nendel on väga oluline koht nii meie kirjandusloos kui ka eneseteadvuses.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.