Rakvere koolide söögiprobleem laheneb

Tõrge koolide toitlustamisel tekkis sellest, et riigihanke tulemused kinnitati seitse päeva enne kooliaasta algust ning hanke võitnud Baltic Restaurants Estonial ei õnnestunud saada tegevusluba Rakvere koolides toitlustuse pakkumiseks. „Selle lühikese ajaga oli vaja sisustada kõik neli kööki, leida personal, tellida väikevahendid,“ ütles Baltic Restaurants Estonia tegevjuht Aaro Lode.

„Seitsme päevaga õnnestus meil leida ja osta nelja köögi jagu seadmeid ja väikevahendid. Need kohale transportida ja paigaldada. Värvata personal ja neid koolitada. Õnnestus ka sisse anda taotlus tegevusloa saamiseks. Kahjuks aga kohalikud ametnikud ei jõudnud meid veel kontrollima tulla ja kuna tegevusloa saamiseks on üks osa kohapealne kontroll, siis ilma selleta me süüa tegema ei saa hakata,“ selgitas Lode.

Tema sõnul ei ole Rakvere erand. Raskused teenuse pakkumise alustamisega on ilmnenenud ka Pärnus, Ülenurmes, Nõos jm. „Põhjus on kõikjal sarnane, hanke võitja selgus väga viimasel hetkel. Jättes riigihane viimasel hetkel maksavad omavalitused teenusele peale tuhandeid eurosid,“ lausus Lode.

Tema sõnul tehakse viimasele hetkel jäetud hanked just odavaima hinna peale. See omakorda toob kaasa kvaliteedi languse või halvemal juhul pankroti keset kooliaastat. Nii juhtust näitaks Tapa koolide toitlustajaga, kellel vahetult pärast hanke võitmist tekkis maksuvõlg ja aasta hiljem oli ettevõte pankrotis. Sarnaselt lõpetati keset kooliaastat Kohtla-Järve gümnaasiumis toitlustajaga leping, kuna kvaliteet ei vastanud ootustele. Nii katkes keset õppeaastat Viimsi koolides teenust pakkuva ettevõtte tegevus. Näited on veel hulgi erinevatest Eestimaa otsadest, rääkis Lode.

„Erinevate vaidluste maksumuse kohta puudub küll selge statistika, kuid kogemuste pealt saame öelda, et keskmiseilt väljamõistetavad kulud per menetlusosaline on enamasti vahemikus 1500+2000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui hankija vaidluse kaotab, peab ta lisaks vastaspoole õigusabikuludele tasuma ka riigilõivu kuni 1280 eurot, millele lisanduvad veel hankija enda kulud. Seega võib valesti ülesse pandud hange maksta omavalitsusele 3000-5000 eurot. Sama raha eest saaks näiteks 100 last 50 päeva süüa võttes aluseks, et riiklik toetus koolilõunale on 1 euro,“ ütles Lode.

Ta lisas, et Eestis on tublisid omavalitsusi, kes viivad aastase varuga läbi toitlustus hankeid. Heaks näiteks on Lode sõnul on Tartu linn. Lisaks on omavalitsusi, kes hindavad teenuse puhul rohkemat kui ainult odav hind. Lode tõi selles osas näiteks Rakvere linna viimase hanke.