Veel kümmekond aastat tagasi võis aeg-ajalt lehtedest lugeda või raadiostki kuulda ühe asjaliku ja soliidse Ameerika vanahärra kommentaare päris paljudel teemadel. Väino Riismandel võttis sõna sugupuu-uurimise, ajaloo, paguluse, aga ennekõike juriidilistel teemadel.
- Väino Riismandel (paremal) ja legendaarne diplomaat Ernst Jaakson. Foto: Rahvusarhiiv
Väino Johan Riismandel sündis 8. septembril 1920 Rakveres maksuinspektori pojana. Koolitee viis teda isa töökohtade tõttu Valka ja Tallinna ning hiljem Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mille ta lõpetas vaatamata okupatsiooniaastale ja sõjakeerisele 1942. a cum laude.
Magistrikraadi kaitses ta 1943. aastal, väitekirja teemaks oli „Kehtiv käibemaksuõigus“. Teadusliku stipendiaadina edasi õppides omandas ta 1945. a Saksamaal Jenas Friedrich Schilleri ülikoolis doktorikraadi.
Paraku tuli Väino Riismandelil juba sama aasta juunis uuesti asuda põgenikuteekonnale – seekord üle nädala kestnud reis kaubavagunites Jenast Augsburgi Lõuna-Saksamaal. Põhjuseks oli lääneliitlaste lubadus loovutada Saksamaa keskosa Nõukogude Liidule.
Seotud lood
Meie teadmised Narva linna ajaloost ning Eesti 17. sajandi ajaloost oleksid ilma Arnold Soomita tõenäoliselt märksa väiksemad.
Kuigi meie tänase loo kangelane on Virumaaga seotud üpris vähe, tasub temast siiski juttu teha, sest paraku on Leopold Raudkepp suhteliselt unustusse vajunud.
Kunagi kasutas enda kohta nimetust Sembard ehk siis maakeeli Sämi jõe laulik Friedrich Gustav Arvelius (1753-1806). Herbert Salu on nimetatud 20. sajandi Sämi bardiks.
Venemaal sündinud ning lapsepõlve ja nooruse Tapal veetnud Ilmar Talve elas hiljem pikemalt Rootsis ja Soomes ning tavatses öelda, et tal oli kolm kodumaad. Sünnimaa nende hulka ei kuulunud.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.