Õpetajate päeva eel, 4. oktoobril tõsteti Väike-Maarja seltsimajas aupaistesse valla parimad õpetajad. Tunnustati valla aasta õpetajat üldhariduskoolis, koolieelses lasteasutuses ja haridusasutuse töötajat.
Väike-Maarja valla aasta õpetaja üldhariduskoolis on Kiltsi põhikooli õpetaja Marje Kert. Foto: Kristel Kitsing
„Õpetaja parimaks kutseoskuseks on huumorimeel. Ainus võimalus läbipõlemist vältida on võtta asju huumoriga," sõnas Väike-Maarja valla volikogu esimees Hans Kruusamägi ja möönis fakti, et laps naerab päevas 40 korda, täiskasvanu kõigest 20.
Kuigi läbi aegade on koolirahvast kadestatud pika suvepuhkuse pärast, ei ole suve jooksul koolid sugugi varjusurmas olnud. Uurime, mis muudatused maakonna koolides kahe õppeaasta vahel aset on leidnud, kui palju vahetus õpetajaid ja kuidas tarkusepäevale vastu minnakse.
Õpetaja ameti populaarsemaks muutmiseks tuleb kõige korraldusliku poole juures tõsta palka. Tõsta nii, et silma hakkab, soovitas Äripäev oma eilses juhtkirjas.
Enne kui me hakkama haridusse lisa- ja isegi laenuraha pumpama, peame kriitilise pilguga üle vaatama tänased hariduskulud ning hindama, kui eesmärgipäraselt on iga euro kulutatud, kirjutab endine haridusministri nõunik Andres Kaarmann.
Alustan vabandamisest. Järgnevat on valus ja kohati väga valus lugeda. See on nii valus, et ei mahtunud enam mu sisse ära, kirjutab Porkuni kooli direktor Piret Tislar oma arvamusloos kooli tugiisikute palkadest.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.