Hingelt meremehest sai olude sunnil diplomaat
„Olen ajakirjanik, kirjanik, diplomaat ja südamehääle järele meremees.“ Selliste sõnadega iseloomustas ennast Eduard Virgo, kelle kogu elu oli pühendatud Eesti asja ajamisele.
Eduard Reinhold Virgo (kuni 1933. aastani Virk) sündis 16. oktoobril 1876 Päide külas kõrtsmiku Frits Virgu ja tema naise Liisa vanima lapsena. Pärast Paatna külakooli lõpetamist jätkus poisi haridustee esmalt Rakvere saksa algkoolis ja seejärel kreiskoolis.
Koolipingist läks ta laevapoisina merele, 1896-1897 õppis ka Käsmu merekoolis. Meremehe elu, mida mees ise oma südame kutseks pidas, ei kestnud aga väga kaua, sest Virgo haigestus nii raskelt tüüfusesse, et pidi veetma kaks kuud kodust väga kaugel Alžiiri haiglas.
Edasistele merereisidele tõmbas raske haiguse tagajärjelt nõrgenenud tervis kriipsu peale ning Eduard Virgost sai olude sunnil maarott. Töökoha leidis ta endale esmalt Liigvalla, seejärel Einmanni vallakirjutajana.
Seotud lood
Veel kümmekond aastat tagasi võis aeg-ajalt lehtedest lugeda või raadiostki kuulda ühe asjaliku ja soliidse Ameerika vanahärra kommentaare päris paljudel teemadel. Väino Riismandel võttis sõna sugupuu-uurimise, ajaloo, paguluse, aga ennekõike juriidilistel teemadel.
Eelmise sajandi alguses oli Rakveres eestluse eestvõitlejaks 1907. aastal loodud Rakvere Eesti Haridusselts, mis avas 1909. aasta sügisel linna esimese eestikeelse kooli. Kooli juhatajaks kutsuti noor õpetaja ja hilisem tuntud diplomaat ja poliitik Julius Friedrich Seljamaa.
Ernst Julius Öpik oli üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi ja tema kuulsus ulatus isegi kaugele Aafrikasse, sest näiteks nii Malis kui ka Mauretaanias on välja antud tema portreega postmark. Ta oli teadlane, keda tema lugematud õpilased kutsusid Viimaseks Suureks Igakülgseks, andes niiviisi märku oma õpetaja ülilaialdastest teadmistest nii astronoomias kui muudeski valdkondades.
Täna möödub 157 aastat kirjanik Eduard Vilde sünnist. Tema raamatud ei ole reeglina kõige lihtsamini loetavad, aga nendel on väga oluline koht nii meie kirjandusloos kui ka eneseteadvuses.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.
Enimloetud
2
3
5
Firmal vanust kõigest aasta ja tarbijate kaebusi juba enam kui 50
Viimased uudised
Need on Väike-Maarja valla uued ettevõtted
Hetkel kuum
Firmal vanust kõigest aasta ja tarbijate kaebusi juba enam kui 50
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele