Eesti reaalpalk ehk inimeste ostujõud on langenud rohkem kui kolme aasta tagusesse aega, kuid positiivse külje pealt oleme praegu siiski paremas seisus kui eelmise suure majanduskriisi ajal, kinnitas Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
- Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. Foto: Liis Treimann
Praeguse kiire hinnatõusu ajal räägitakse palju mõistetest nagu reaalpalk ja nominaalpalk. Kõige lihtsamalt öeldes on nominaalpalk see number, mis on kirjas inimese töölepingus. Reaalpalk võrdub aga nominaalpalk, millest on maha arvatud hinnatõus.
Seega on reaalpalk ostujõu indikaator ehk näitab kui palju inimene teatud ajahetkel endale midagi osta saab. Viimaste aastaga on selle seis aga järjest halvenenud.
Lenno Uusküla sõnul polnud kuni viimaste aastateni reaalpalk Eestis vähenenud ja seda alates eelmisest suurest majanduskriisist aastatel 2008–2011. Siis oli reaalpalga oluliseks alanemise põhjuseks palga vähenemine, kuid praegu on selle taga kiire hinnatõus.
Seotud lood
Kui koroonakriisist väljumist suutis toiduainetööstuse sektor oma õlgadel kanda, siis viimase aja arengud nõuavad, et õla paneks alla nüüd ka riik, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Vanasti öeldi, et lüpsvat lehma tapale ei viida. „Paraku soovib tänane valitsus Eesti ettevõtted kui riigi lüpsilehmad giljotiiniruleti ette saata,“ kirjeldas ettevõtja Roman Kusma halastamatult praegust olukorda riigis.
Keskmine brutokuupalk oli selle aasta teises kvartalis 1693 eurot ehk 10,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, aga paljudel Eesti ettevõtjatel ei ole enda sõnul võimalik sellist palganumbrit töötajatele pakkuda, ilma et ettevõtte sellest pankrotti läheks.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.