Täna möödub 130 aastat õpetaja, kooliraamatute autori ja lastekirjaniku Juhan Kallaku sünnist. Tema osalusel koostatud õpikud ja tema loodud aabits olid pikka aega koolides kasutusel ja väga populaarsed.
- Juhan Kallak. Foto: Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum
Juhan Kallak (toona küll Johannes Kuulberg) sündis 21. novembril 1892 Järvamaal Eivere kooliõpetaja pojana. Nii et natuke nagu geneetiline värk ...
Õpetaja sai noorest Johannesest juba õige pea ning tema esimeste töökohtade hulka kuulusid ka Võsu ning Vihula. Iseseisvunud Eesti vabariigis tekkis võimalus haridusteed jätkata ning 1921-1928 õppis Johannes Kuulberg Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas.
Raamatus “Haljala kihelkond aegade voolus” meenutatakse Vihula koolijuhatajat Kuulbergi (Kallakut), kelle füüsika demonstratsioonkatsed olid nii huvitavad, et neid hakati tegema ka koolipidudel.
Seotud lood
25. oktoobril 1893. aastal sündis Rägavere vallas Mõdrikul Willem Reimani naisel Maiel poeg Rudolf Edmund, kellest sirgus teenekas Virumaa koolimees ning õpikute ja luulekogude autor.
Rakvere gümnaasiumil (mis iganes nimesid see kool läbi aegade on kandnud) on olnud kolm looma nimega direktorit – Jänes, Kukk ja Part. Ja igaüks neist on andnud koolile maja – või korpuse, nagu tänapäeval moekas on öelda.
Tartu au ja uhkus on Treffneri kool, Tallinnal aga Westholmi kool. Kui Hugo Treffner oli Lõuna-Eesti mees, siis Jakob Westholm põline virulane.
3. veebruaril 1883 Jäneda külje all Läpi külas Aru mõisa metsa- ja põlluvahi vanima lapsena sündinud Jakob Kents oli mõnes mõttes kummalise elukäiguga mees. Teistele hakkas ta kooliharidust jagama juba 19aastaselt, ise lõpetas aga gümnaasiumi alles pärast oma 41. sünnipäeva.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.