Viie aasta eest toimunud haldusreform tegi omavalitsused suuremaks, ent neile suurema rolli ja vastutuse andmine on jäänud venima.

- Kõige väiksem on riigi toetuse osakaal lasteaiaõpetajate palkade maksmisel. Pildil on Rakvere lasteaia Kungla õpetajad õppereisil Itaalias. Foto: Erakogu
Riik piirab linnade ja valdade valikuvabadust raha kasutamisel jätkuvalt suurel määral ja kokkulepped tegevusvabaduse suurendamiseks eelkõige hariduse ja taristu valdkonnas on ellu viimata.
Rahakasutuse piirangutega jätkamiseks ei ole kaalukaid argumente ning kui riik soovib anda haldusreformile sisulise jätku, tuleb hakata omavalitsusi ka rahaasjades rohkem usaldama, leiab riigikontroll oma auditis.
„Rahandusministeerium ja erinevad valitsused on korduvalt maininud, et vaja pole üksnes suuremaid, vaid ka võimekamaid ja suuremat vastutust võtvaid omavalitsusi,“ tuletas riigikontrolör Janar Holm meelde.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lasteaiaõpetajad tunnevad, et ikka ja jälle hoiavad omavalitsused ja riik rasketel aegadel kokku alushariduse arvelt. Nüüd on mõõt täis saanud ja alushariduse ühendused saatsid pöördumise peaministrile, valitsusele ning haridus- ja teadusministeeriumile.
Õpetajate ühendused pöördusid nädalavahetusel koalitsiooninõukogu poole palvega, et koalitsioonis olevad fraktsioonid ise teeksid või oleksid valmis toetama opositsioonis oleva erakonna muudatusettepanekut 2023. aasta riigieelarve seaduseelnõusse, mis suurendaks kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi, et tasustada õpetajatöö mahukad lisaülesanded ning diferentseerida töötasusid.
Esimene koolinädal on toitlustajad pannud tõsiste valikute ette, sest tooraine hinnad on aastaga kasvanud keskmiselt 50 protsenti ja elektrikulu 300 protsenti. Selleks, et tagada laste koolilõuna kvaliteet üle Eesti ja pakkuda kaitset suurte hinnatõusude vastu, teeb Eesti suurim koolide toitlustaja ettepaneku siduda toetus tarbijahinna indeksiga.
Lea Danilson-Järg seletas hiljuti Postimehes väga ilusti, milles seisneb universaalse ja vajaduspõhise toetuse erinevus. Vajaduspõhine toetus on probleemidele reageerimine, universaalne aga nende ennetamine, kirjutab ajakirjanik ja muusik Jaanus Nurmoja arvamuslugude konkursil.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.