Lõppenud aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli keskkonnaagentuuri andmetel aasta kokkuvõttes normist vähem.
- Kuigi juuli oli mullu sajune, meelitasid soojad suvepäevad Võsu randa ja ka teistesse randadesse palju päikese ja vee nautijaid. Ning seda eriti augustis. Foto: Erakogu
Kui Eestis on aasta keskmine temperatuur 6,4 kraadi, siis mullu oli see 7,1 kraadi.Päikest jagus keskmise 1829,6 tunni asemel 2066,1 tundi ning sademeid tuli keskmise 662 millimeetri asemel 530 millimeetrit.
Eriti soojad olid veebruar, juuni, august ja november, kusjuures august oli viimase saja aasta jooksul soojuselt teisel kohal, veebruar ja juuni aga kolmandal kohal. September oli samas jahedam ning septembri esimene dekaad oli viimase saja aasta jooksul jaheduselt komandal kohal.
Lääne-Virumaa paistis eelmisel aastal silma nii mõnegi rekordi poolest. Kundas sajab tavaliselt Eesti keskmisest vähem, kuid eelmisel aastal oli Kunda kogu riigi kõige kuivem koht vaid 375 sajumillimeetriga.
Väike-Maarja oli aga koos Jõhviga kõige jahedam paik. Aasta keskmine temperatuur oli nii Väike-Maarjas kui ka Jõhvis kuus kraadi. Keskmisest oli see siiski omajagu soojem, sest Väike-Maarja keskmine aastatemperatuur on läbi aegade olnud 5,4 kraadi.
Eelmise aasta viimane lumesadu oli 4. mail, mil üksikutes kohtades sadas lühiajaliselt lund, sügise esimene lumesadu aga 11. novembril, mil siin-seal sadas vähest lund. Lumikatet sellest veel ei tekkinud.
Aasta kõige soojem kuu oli august, mil keskmine õhutemperatuur ulatus 19,5 kraadini ehk koguni 2,8 kraadi normist kõrgemale. Kõige külmem kuu oli detsember, mil keskmine oli -2,6 kraadi ehk 1,6 kraadi normist külmem.
Kõige sajusem kuu oli juuli, mil sadas 71 mm ehk pisut normist rohkem, kõige kuivem aga märts, mil keskmiseks sademete hulgaks mõõdeti vaid neli millimeetrit (norm ehk aastate keskmine 35 mm) ehk üheksa korda keskmisest vähem.
Samas oli just „kuiv“ Kunda see, kus märtsis sadas kõige rohkem. 28. märtsil mõõdeti Kundas ööpäevaseks sademete hulgeks 7 mm.
Aprill oli aastate keskmisest pea kraadi võrra jahedam. Aprilli kõige madalam temperatuur ehk -13,5 kraadi fikseeriti 1. aprillil Väike-Maarjas.
Ka mai oli keskmisest kraadi jagu jahedam. Mai mullune soojarekord oli 24,1 kraadi ning see fikseeriti 25. mail Kundas. Mai alguses aga sadas veel lund ning olid miinuskraadid.
Kunda oli kõige soojem paik ka juulis, mil kuu keskmine oli vaid 0,1 kraadi normist kõrgem. 2. juulil mõõdeti Kundas mulluse juuli rekordiks 32,6 soojakraadi.
Erakordselt soe päev oli 12. november, mil koguni 14 Eesti ilmajaamas fikseeriti uus novembri soojarekord. Väike-Maarja ilmajaam mõõtis tol päeval temperatuuriks 14,1 kraadi, mis oli 1,6 kraadi kõrgem 2015. aastal mõõdetud rekordist.
Eelmine aasta paistis silma ka selle poolest, et nii aprillis kui ka detsembris kaasnes lumesajuga äike, mis pole just eriti tavaline.
Aasta kõige tõsisem tromb tuhises üle Eesti 12. juulil, lõige suuremaid kahjustusi põhjustas see Tartumaal. Aga 26. mail toimetas väiksem tromb ka Mädapeal.
Seotud lood
„Eesti sügisepealinn” on aunimetus, mis antud teatavasti Narvale. See tiitel kohustavat linna “hoidma sügistorme mõõdukad, saatma rändlinnud teele ja kindlustama linnakülalistele hea meeleolu”.
Üleeile alustas Euroopa Komisjon fossiilsetest kütustest loobumist ja kliimaneutraalsuse poole liikumist, pakkudes välja rea meie kõigi elu mõjutavaid muudatusi. Politico reastas neist kümme oluliseimat.
Kuigi kuum suvi pole ka lindudele midagi väga erilist ning nende organism vajab vett suhteliselt napilt, saavad ka inimesed ulatada abikäe, et see periood kergemini üle elada.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.