Kümme aastat on ümber Päikese tiirutanud väikeplaneet number 28107, mille avastas tšehhi astronoom Lenka Kotkova, kandnud nime Sapar, seda Rakvere külje alt Paatna külast pärit astrofüüsiku Arved-Ervin Sapari auks. Täna saanuks Arved Sapar 90-aastaseks.
- Arved-Ervin Sapar 2008. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo
Arved-Ervin Sapar sündis 7. veebruaril 1933 Paatnal taluperes teise lapsena kolmest. Tema vanematel oli tsaariaegse külakooli haridus.
Nagu Arved Sapar on meenutanud, kujundasid vanemad tema vaimset arengut ja väärtushinnangute kujunemist vaid üldhinnangute kaudu. Tähtsaks pidas ta vanema venna Helmuti (1930-1948) eeskuju.
Helmut suri varakult, sest haigestus raskekujulisse kopsupõletikku ja kesiste aineliste oludega perel polnud võimalust penitsilliini osta.
Arved omandas venna kõrvalt lugemise, kirjutamise ja aritmeetika saladused. “Mäletan, et lugesin juba enne sõda toonasest kohalikust ajalehest nii ladina kui ka gooti tähtedega tekste.”
Seotud lood
Ernst Julius Öpik oli üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi ja tema kuulsus ulatus isegi kaugele Aafrikasse, sest näiteks nii Malis kui ka Mauretaanias on välja antud tema portreega postmark. Ta oli teadlane, keda tema lugematud õpilased kutsusid Viimaseks Suureks Igakülgseks, andes niiviisi märku oma õpetaja ülilaialdastest teadmistest nii astronoomias kui muudeski valdkondades.
Wilhelm Georg Alexander von Kügelgen, kelle sünnist möödub täna 220 aastat, on meie kunstiloos küll märksa vähem tuntud, kui tema isa Gerhard või tolle kaksikvennast onu Karl, kuid vähemalt oma mälestusteraamatutega on ta meie kultuurilukku kenakese jälje jätnud.
Tõenäoliselt on pea kõik kuulnud biopsiast, mis tähendab, et inimkehast võetakse tükike kudet uurimaks, kas haigus kimbutab. Vist ei ole kõige meeldivam protseduur. Tänane sünnipäevalaps Harry Andreas Kull oli esimene eesti rahvusest teadlane, kes pühendus kudede uurimisele ehk histoloogiale.
Möödunud sajanditel oli kombeks, et teenekate loodusuurijate auks andsid teised teadlased enda avastatud uutele liikidele kolleegi nime. Kiltsis elanud Alexander von Bunge nimi on nõnda jäädvustunud rohkem kui sajas taimenimetuses.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.