Wilhelm Georg Alexander von Kügelgen, kelle sünnist möödub täna 220 aastat, on meie kunstiloos küll märksa vähem tuntud, kui tema isa Gerhard või tolle kaksikvennast onu Karl, kuid vähemalt oma mälestusteraamatutega on ta meie kultuurilukku kenakese jälje jätnud.
- Wilhelm von Kügelgeni portree, mille on maalinud tundmatu autor. Foto: Wikipedia
Wilhelm von Kügelgen sündis 2. detsembril 1802 Peterburis, kus tema skslasest isa Gerhard maalis portreesid aadlikest ja ka tsaariperekonnast. Wilhelmi ema oli Eestist pärit Helene Marie Zoege von Mannteuffel.
Tähelepanuväärne on tõik, et 1806. aastal abiellus Gerhardi vend Karl Helene õe Emilie Henriettaga.
Kaks esimest eluaastat kasvas väike Wilhelm Küti mõisas, 1805. aastal naasis Gerhard von Kügelgen perega aga kodulinna Dresdenisse. Wilhelm õppis Bernburgi gümnaasiumis ja Dresdeni kunstiakadeemias.
Kui röövlid mõrvasid Gerhard von Kügelgeni 1820. aasta kevadel, sõitis lesk koos lastega Eestisse, et elada mõnda aega oma õe juures Põlula mõisas.
Seotud lood
Kaksikvendadest kunstnikke Kristjan ja Paul Rauda teavad paljud, kuid Lääne-Virumaal on tegutsenud teineg kaksikutest kunstnikepaar - Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgenid.
Eestimaalt on sirgunud mitmeid kuulsaid arstiteadlasi, üheks tuntuimaks neist oli kunagine vene tsaari au-ihuarst Maximilian Friedrich Werner Zoege von Manteuffel, kes sündis 13. juulil 1857. aastal Määri mõisahärra perre.
Kahe ilmasõja vahel oli Rakvere kunstielu keskseks kujuks kahtlemata kunstnik ja kunstiõpetaja Arnold Vihvelin, kelle sünnist möödub täna 130 aastat.
20. sajandi alguses tiirutas Rakvere uulitsatel mitukümmend voorimeest. Osa neist vedas ainult kaupasid, osa aga inimesi. Tollased taksod. Üks voorimeestest kandis kummalist nime – Aleksander Monstrum. Aga mitte temast ei räägi tänane lugu, vaid tema noorimast pojast Heinrich Voldemarist.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.