Talupojad ei saanud mõisasakstega hästi läbi ja eks seetõttu ole talurahva poolt räägitud naljades, milles omajagu ka tõtt võib leiduda, mõisnikke ikka halvemas valguses näidatud.
- Pealkirjas viidatud pükstelugu juhtus Salla mõisahärra teenriga. Foto: Sille Kink
Kadrina kandis räägiti lugu ühest ihnsast mõisaprouast, kellel viimasest kui toiduraasukesest kahju oli. Nii ei lasknud mõisaproua panni, kus peal praadi oli praetud, muidu ära pesta, kui pidi ise panni enne üle lakkuma.
Korra küsinud köögitüdruk külaliste juuresolekul: “Kas proua lakub täna ka ise panni?”
Proua kostnud seepeale häbenedes: “Vuih, kui rumal sa oled! Millal proua siis ise on panni lakkunud?”
Muuga ihne mõisaproua kartnud aga kangesti hiiri. Kui kokk või köögitüdruk sahvrisse läksid, passis proua ikka ukse juures, et orjarahvas midagi liigset ei võtaks või sootuks suhu pistaks.
Seotud lood
19. sajandi keskpaiku elas Lääne-Virumaal kolm maailmakuulsat meresõitjat – Adam Johann von Krusenstern Kiltsis, Friedrich Benjamin von Lütke Avandusel ja Ferdinand von Wrangell Roelas. Kõik head sõbrad-tuttavad. Viimase sünnist möödub täna 225 aastat.
Lääne-Virumaa ajaloost leiab teisigi kuulsaid meresõitjaid peale Kiltsi mõisahärra Adam Johann von Krusensterni, ehkki tema oli neist vaieldamatult tuntuim. Roela Ferdinand von Wrangellist on ka omajagu räägitud, tänane sünnipäevalaps on aga ehk pisut teenimatult veidi varju jäänud.
Häid mõisahärrasid on ikka olnud, kuigi rahva mälestustes on nad pigem erandid. Tänane lugu räägib just ühest taolisest. Natuke võõraste sulgedega ehtimine see on, aga kui elu oleks läinud natuke teistmoodi, oleksid head mõisahärrat taga nutnud virulased, mitte Tartumaa rahvas.
1906. aasta alguses kihutasid mööda Virumaad ringi karistussalgad, kes saadeti Eestisse maha suruma talupoegade stiihilisi väljaastumisi. 12. märtsil 1906 said virulased viimaks karistussalkadest lahti.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.