Mõdriku mõisa juures võib aprillikuus kohata haruldast harivesilikku, kes talvitumispaigast veekogusse sigima jalutab. Põhja-Eestis kutsutakse neid ka triitoniteks.

- Harivesilik on talvitumisega ühel pool ja kõnnib tiigi poole valmistuma sigimiseks. Mõdriku. Foto: Meelis Rebane
Kel rohkem õnne, võib seda kahepaikset kohata tiikidevahelisel asfaltteel jalutamas. Vaataja õnn võib kahjuks pöörduda aga jalutaja õnnetuseks, sest sageli hukkuvad need huvitavad looduskaitsealused loomakesed autorataste all. Teise kategooria kaitse alla kuulumine ei näikse olevat piisav põhjus, et harivesilike sigimise ajal riiklikul tasandil transporti ümber korraldada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juba teist aastat järjest teevad Vinni aleviku rahvale muret Vinnis Tiigi tallide juures kevadrännet tegevad konnad, kellest väga paljud leiavad oma otsa sõiduteel. Mure on aga kasvanud vihaks, sest konnade rände piirkonda ei ole paigaldatud hoiatavaid liiklusmärke.
Vabatahtlikud päästsid maanteedelt sel kevadel 21 267 pulmarändel kahepaikset. Kõige tihedam konnade ränne ja päästmine toimus Põltsamaal ja Porkunis.
Mustoja jõe ja Vihula paisjärve heitlus
Väikeses kalandushuviliste vestlusaknas jagati viidet artiklile, mille kohaselt tuleb Vihula paisjärv tühjaks lasta. „Eestlase jonn“ arvab esimene. „Kadedus“ on teine veendunud! Ajuvaba arvab kolmas, kirjutab Rando Pajula.
Kuigi veetase on Porkuni järves viimase kuuga õige pisut kerkinud, on see ikkagi ülimalt madal ning jää alla üksikutesse sügavamatesse kohtadesse jäänud kalad on õhupuuduse tõttu surnud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.