Miks on vaja surnukehi lahata? Kuidas see käib või õigemini 90 aastat tagasi käis? Ja kuidas juhtus nii, et Rakveres legendaarne „kindral“ enne lahkamist ellu ärkas
- Selles majas asus Rakvere linnahaigla kuni 1932. aastani ja surnukuur, kus "kindral" ellu ärkas, oli selle maja hoovil. Foto: Eesti Tervishoiu Muuseum
XIX sajandil oli Rakveres oma linnaarst, kellele linn maksis palga. 1871. aastal ostis linn endise Pavel Pervoi kõrtsi Tallinna tn 44 endale vaestemajaks, millest hiljem sai haigla, kus esimesel korrusel oli kolm meestepalatit ja teisel korrusel üks naiste ja üks prostituutide tuba. Personali moodustasid velsker, järelevaataja, köögitüdruk, pesunaine ja kojamees-valvur. Haigemaja oli pidevalt rahvast täis.
Seotud lood
Üldiselt on päris hästi teada, et 1950.-tel ja 1960.-tel aastatel toodeti Tartus autobusse. Aga mõnikümmend aastat varem ehk kahe maailmasõja vahelisel ajal oli busside ja ka muude autode ehitamine Eestis pigem reegel ning seda tehti paljudes kohtades, muu hulgas ka Rakveres.
Artikli sisu võib olla häiriv.
Tunnustatud keelemees Kaarel Leetberg, kes aastatel 1922-1933 oli Rakvere poeglaste gümnaasiumi direktor, kasutas ka eesnime Karl. Pärast 1922. aastat või tõenäoliselt just eriti 1922. aasta lõpu poole ta seda aga ilmselt teha ei tahtnud.
1921. aasta märtsi lõpul pandi Arbaveres toime veretöö, mis pööras pea peale paljude põhjaranniku põllumeeste elu ning mille lahti harutamiseks kulus kriminaalpolitseil rohkem kui aasta.
Ei tea, mis selles kevades nii erilist on, aga inimeste peades paneb ta igasuguseid mõtteid liikuma. Ja nii ajast aega. 1932. aasta 28. mai Virulane kirjutab koguni kahest meie kandiga seotud enesetapust, mis mõned päevad varem toime pandi.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.