21-aastasel Getlynil on käsil karjäär tarkvaraettevõttes

„Läksin peale põhikooli lõppu Kadrina keskkooli kümnendasse klassi ja mul läks ka seal päris hästi, aga esimese aasta järel tundsin, et see pole päris see, mida tahan,“ jutustas Getlyn. Koos vanematega arutati asi läbi ja nende heakskiidul läks neiu hoopis Rakvere ametikooli, sest tahtis koos keskharidusega ka ameti selgeks saada. Erialaks valis Getlyn IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala. „Ega ma tegelikult teisi erialasid kaalunudki,“ rääkis naine, et koka või mehaaniku kutse kodus lauale ei jõudnudki.

Juba ammu on möödas need ajad, kui ametikooli said sisse kõik soovijad – nii võistles koos Getlyniga kursuse 25 koha pärast 50 huvilist. Õnnelikust 25st inimesest oli Getlyn ainus naissoo esindaja. Ometi ei tundnud ta kordagi kolme õpinguaasta jooksul, et noormehed temasse eelarvamusega suhtuks.

„Probleem, et IT-alale ikka veel nii vähe naisi jõuab, on vist naiste endi peas kinni, mis neid proovimast takistab,“ leidis Getlyn, kes pole ka praktikakohtades ega tööl kunagi tundnud, et teda tõsiselt ei võetaks või et ta midagi meestest kehvemini oskaks.

Et tulevikus kõik uksed avatud hoida, tegi Getlyn kooli lõpus ära ka riigieksamid, mis ametikooli lõpetajatele ei ole kohustuslikud. „Teiseks tahtsin ise teada saada, mis tasemel mu teadmised on,“ põhjendas ta oma valikut. Selgus, et eest keel ja inglise keel läksid hästi, matemaatika riigieksam mitte nii väga hästi. Siinkohal saabki purustatud esimene müüt, et IT-ala sobib nendele, kes on matemaatikas hiilgavad. „Pigem on IT-alal vaja loogilist mõtlemist kui laia matemaatika baasi,“ selgitas Getlyn. „Mida matemaatika vallast töös tarvis läheb, saab ära õppida, aga kindlasti ei anna tublid tulemused ja laiad teadmised matemaatikas alust arvata, et IT-ala inimesele sobib ja hästi edeneb,“ teab naine.

Samuti arvatakse, et kellele meeldib mängida arvutimänge, sellele sobib IT-valdkonnas töötamine. Üldsegi mitte! „IT-õpingud sobivad hoopis nendele, kes tahavad vaeva näha, et millestki aru saada,“ sõnas Getlyn ja kinnitas, et midagi lihtsat siin pole ja õpingutest lihtsalt läbi libistada ei õnnestu.

„Kui IT tundub sinu jaoks olevat keeruline kui tuumafüüsika, aga sa oled valmis panustama, et sellest tuumafüüsikast aru saada, võib see eriala sulle sobida,“ andis naine väärt nõu kõigile, kes endas või oma tuleviku eriala valikul kahtlevad.

Ka Getlyni kursusel oli noormehi, kes kaotasid huvi või ei leidnud endas seda soovi pingutada ja jätsid õpingud pooleli. Teise kooliaasta kevadel jõudis allesjäänud seltskond esimese praktikani, mille Getlyn tegi Rakvere haiglas, olles kasutajatugi haigla töötajatele. „Samal ajal läks haigla just ühelt tarkvaralt teisele ja muresid tekkis iga päev, mida ma siis lahendada aitasin,“ tõi naine näite, mida toovad kaasa IT-õpingud. Praktika ajal sai talle ka lõplikult selgeks, et eriala sai valitud õige.

Niipea kui lõputunnistus pihus, tegi talle tööpakkumine tarkvaraettevõte Trinidad Wiseman, mis annab Tallinna kontoris tööd enam kui sajale inimesele ja Rakvere kontoris kahekümnele. „Võtsin pakkumise vastu ja läksin peaaegu et otse kooli lõpupeolt tööle,“ meenutas Getlyn, kelle ametnimetuseks on tarkvaratestija.

„Tegelikult sellist ainet me koolis ei õppinudki, aga kuna ametikoolis olin kogu IT-valdkonnas hea põhja alla saanud, ei kahelnud ma, et hakkama saan,“ rääkis naine, kuidas tema tööelu algas juba 19-aastaselt pika ajalooga prestiižses ettevõttes.

„Testin arendajate tööd, kontrollin erinevate programmide abil, kas loodud või täiustatud kodulehed vastavad digiligipääsetavuse nõuetele; kas toonide kontrastsus on piisav ka vaegnägijate jaoks; kas ekraanilugeja loeb vaegnägijatele ja pimedatele kõik korrektselt ette ja nii edasi,“ tõi Getlyn näite oma keskmisest tööpäevast. Võhikule võib see tunduda rutiinne, aga ometi on asi rutiinist kaugel, kinnitas naine.

„Ei, see pole sugugi igav töö,“ hajutas Getlyn needki kahtlused. „Iga projekt on erinev, nõuded on erinevad tulenevalt sektorist, korraga on käsil mitu projekti ja igal projektil on erinev meeskond,“ rääkis IT-spetsialist, kuidas Tallinna ja Rakvere meeskonnad maakonnapiire ei tunnista. Samuti on töötjatale võimalus kasutada nii kontorit kui töötada kodus – peaasi, et töö tehtud on.

Kolmas müüt, mis küll rahva suus kaduma hakkab, on arusaam IT-töötajast kui patsiga nohikust. „Meie kursuse peal olid mõnel poisil prillid, aga mitte ühelgi polnud patsi ja keegi polnud nohik,“ naeris Getlyn.