Omal ajal oli Rakvere Eesti mastaapides tuntud ja tunnustatud spordikeskuseks, kust vaatamata ülikesistele võistlus- ja treeningoludele võrsus kümneid arvestatavaid sportlasi. Rakvere staadion avati kõigi raskuste kiuste alles 29. mail 1930. aastal. Seega saab see teenekas spordiplats täna 93aastaseks.
- Rakvere staadioni avamisel lõikas lindi läbi linnapea Heinrich Avikson. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Staadioni saamise lugu on suurelt osalt ka Rakvere spordiliikumise üldise arengu lugu kõigi ta murede ja rõõmudega.
Esimeseks tõsiseltvõetavamaks sporditegemise kohaks Virumaa pealinnas oli mändidevaheline Palermo lage linnaäärses metsas. 1917. ja 1918. aastatel peeti seal maha mitmeid tuliseid võistlusi ja Rakvere spordinoori juhendasid Tallinnast saabunud Eesti kergejõustiku lipukandjad Aleksander Klumberg ja Jüri Lossman.
Palermo lagedal asuv spordiplats oli küll looduslikult väga kaunis kohas, ent linnasüdamest kaugel. Suurimaks miinuseks oli aga asjaolu, et otse üle spordiplatsi viis üldkasutatav tee, mis jooksurajad ja heitepaigad kiiresti olematuks muutis, nii et neid tuli iga natukese aja tagant “remontida”.
Seotud lood
Omal ajal oli spordis multitalente rohkem kui praegu ja ei olnud sugugi haruldane, et mehetegusid tehti nii suvel kui ka talvel. Sõjaeelse Eesti spordi multitalentide seas tõuseb aga esile Heinrich Paal, kes oli tegija nii pikamaajooksus, jalgpallis, jääpallis, kiiruisutamises, maadluses ja otse loomulikult ka kümnevõistluses.
Spordisõbrad teavad kindlasti tennisekommentaatorit Margus Uba ja ilmselt mäletab enamus ka tema legendaarset isa Toomast. Märksa vähem on neid, kes teavad, et Toomase isa ja Marguse vanaisa Reginald oli nii kõva spordimees, et jõudis isegi olümpiale.
Praegu üritab suusahüppemaailmas mehetegusid teha Artti Aigro ja kahevõistleja Kristjan Ilves lendab samuti päris kenasti. Esimeste eestlastena käisid suusahüppajatest maailmameistrivõistlusel Viljandimaa mehed Oskar Veldemann ja Eduard Raidla. Juba 1938. aastal. Kui Veldemann hukkus nõukogude vangilaagris, siis Raidla sõjajärgne elu oli seotud Rakverega. Ja just siis oli tänu talle suusaspordi kuldaeg Rakveres.
1930.-te aastate Eesti parim keskmaajooksja oli Rakvere poemüüja Ademar Jürlau. Aga ega tal pärast enese staadionirajal tõestamist enam kauaks Rakverre jääda ei lastud.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.