Virumaa Muuseumide näitus "Linlane liigub. Tervislikud harjutused Rakveres" on alates 20. maist kuni 1. oktoobrini avatud Tsentrumi ja Turukaubamaja vahelisel jalakäijate promenaadil.
- Rakvere tammikus 1925. aastal toimunud jalgrattasõidu võistluse võitjad vasakult: Ivan Ivanov, Leonhard Friedrich Kuivkaev, Talpak ja Laast. Foto: SA Virumaa Muuseumid
Näitus „Linlane liigub“ on inspireeritud liikumisaastast 2023 ja pühendatud Rakvere rahva liikumisharjumustele tsaariaja lõpul ja Eesti vabariigis 1920.–1930. aastatel.
Baltisakslased harrastasid juba 19. sajandi keskel erinevaid spordialasid nagu jaht, turnimine, vehklemine, ratsutamine. Eestlaste seas hakkas sportimine laiemalt levima 19. sajandi lõpus. Liikumist ja sporti seostati hea välimuse ja kehahoiakuga, samuti tervisega üldiselt.
„Tarwis on kõige pealt äratundmist, et keha terwise eest hoolitsemine kõige kasulikum waranduse kogumine on“, kirjutati ajalehes Päevaleht 1909. aastal. Tasapisi alustati koolides võimlemistundidega, linnadesse tekkisid spordiklubid ja -väljakud.
Näitus annab ülevaate nii populaarsematest spordialadest kui ka kohtadest, kus sporti harrastati. Toona sporditi linna servas Palermo lagendikul ja Rahvaaias, jalgpalli mängiti ka turuplatsil. Staadion avati pidulikult 1930. aastal, mõni aasta hiljem ka väliujula.
Esimene spordiklubi Rakveres oli jalgrattaklubi „Union“, mis asutati 1893. aastal. Hiljem lisandusid Rakvere Spordi Klubi, Rakvere spordiselts „Kalev“, Rakvere Tennis Klubi (Muru-Tennis Klubi) ja Rakvere ÜENÜ (Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus).
Rakvere linna päevade ajal, 8. juunil ja 9. juunil kell 17.30 kutsub muuseum linlasi näituse kuraatorituurile, mida juhib muuseumi vanemteadur Uno Trumm.
Seotud lood
Omal ajal oli Rakvere Eesti mastaapides tuntud ja tunnustatud spordikeskuseks, kust vaatamata ülikesistele võistlus- ja treeningoludele võrsus kümneid arvestatavaid sportlasi. Rakvere staadion avati kõigi raskuste kiuste alles 29. mail 1930. aastal. Seega saab see teenekas spordiplats täna 93aastaseks.
Spordijuttu pole meie portaalis just liiga palju. Selle kompenseerimiseks üks lahe lugemine 90 aasta tagusest Rakvere meeste võistlusreisist lõunanaabrite juurde Riiga.
1930.-te aastate Eesti parim keskmaajooksja oli Rakvere poemüüja Ademar Jürlau. Aga ega tal pärast enese staadionirajal tõestamist enam kauaks Rakverre jääda ei lastud.
Omal ajal oli spordis multitalente rohkem kui praegu ja ei olnud sugugi haruldane, et mehetegusid tehti nii suvel kui ka talvel. Sõjaeelse Eesti spordi multitalentide seas tõuseb aga esile Heinrich Paal, kes oli tegija nii pikamaajooksus, jalgpallis, jääpallis, kiiruisutamises, maadluses ja otse loomulikult ka kümnevõistluses.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.