90 aastat tagasi, 18. juunil 1933 peeti Rakveres Eesti linnadeliidu esindajatekogu koosolekut. Päevakorral oli ennekõike võitlus tööpuudusega, aga ka alevitele linnaõiguste andmise küsimus. Rakvere linnapea Heinrich Avikson tutvustas kokku tulnud 30-le linna- ja alevijuhile Rakvere linna majanduslikku olukorda.
- Rakvere linna plaan aastast 1932. Tänapäeval on linn kasvanud nii lääne, ida kui ka põhja suunas. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Kunda alevivanema Aleksander Einmanni algatusel võeti vastu mitu resolutsiooni, mille kohaselt tuli näiteks alevid lahutada administratiivselt ja majanduslikult maavalitsustest ning anda neile linnaõigused.
Alevitel tuli aga oodata veel peaaegu viis aastat ning 14 alevit said linnadeks alles 1. mail 1938.
Tööpuuduse vastu võitlemisel kritiseeriti tõsiselt peaasjalikult talveperioodil toimuvaid hädaabitöid, mida tehti riigi nõudmisel linnades ja mis põhjustas inimeste tungi maalt linnadesse, samal ajal kui kümned tuhanded hektarid maad ootas harimist.
Seotud lood
Kui oma riik sai kenasti üles ehitatud, siis oli aega ja ehk pisut ka võimalusi ka argisematele asjadele mõtelda. Kasvõi sellele, et inimesed end linnakeskkonnas paremini tunneksid.
Üldiselt on päris hästi teada, et 1950.-tel ja 1960.-tel aastatel toodeti Tartus autobusse. Aga mõnikümmend aastat varem ehk kahe maailmasõja vahelisel ajal oli busside ja ka muude autode ehitamine Eestis pigem reegel ning seda tehti paljudes kohtades, muu hulgas ka Rakveres.
Kuigi esimene lumi sadas sügisel maha suhteliselt hilja, pole sel talvel siiski erilist lumepuudust olnud. 90 aastat tagasi sai maa esimest korda korralikult valgeks aga alles kolmekuningapäevaks.
Prominentsematelt tegelastelt on ikka ja jälle küsitud, kus ja kuidas nad oma suvepuhkust veedavad. Tuleb välja, et tegemist on päris vana tavaga.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.