Linnud ja väikeimetajad vajavad kuumal perioodil inimese abi

Kuna linnud ei higista, eritub nende kehast naha kaudu vett ülivähe. Ometigi on palaval päeval ka paljudel lindudele oluline leida kiireid alternatiive, kas siis joomiseks või enda keha jahutamiseks.

Nende lindude jaoks, kes tegutsevad piirkondades, kus veekogusid pole, saab inimene tekitada neile joomiskohti. “Siin tuleb arvestada sellega, et veekausid ja -nõud ei oleks väga sügavad, vaid laugjate servadega anumad, et kogemata vette sattuv suleline sealt ka välja saaks,” sõnas linnusõber Sven Hõbemägi ja lisas, et kindluse mõttes võiks joomiskohale panna ka päästeparved, nagu näiteks ujuvad õhemad puuklotsid või muud taolist. Vett võiks vahetada paar päeva tagant, samuti kontrollida piisavalt sageli, ega vesi juhtumisi ära pole auranud.

Samuti tuleks hoolitseda selle eest, et lindudele loodav joogikoht ei asuks tiheda taimestikuga paigas – sellisel juhul võivad janused linnud sattuda kergesti jahtipidavate kasside ohvriks.

“Kui aga leiate linnupoja või kuuma kätte sattunud ning silmnähtavalt loiu vanalinnu, ei tohi kindlasti hakata neile vett kurku kallama,” manitses Hõbemägi, viidates reeglile, mille vastu paljud heasoovijad eksivad. “Kui linnule vedelikku valesti manustada, tehakse talle suuretõenäosusega karuteene ja lind võib hukkuda,” lisas Hõbemägi.

Kuumusest oimetu lind tuleb viia võimalusel kuhugi varjulisse kohta ja pidada nõu Eesti Metsloomaühinguga, näiteks Facebooki kaudu.

Ka siilid ja oravad vajavad kuumaga meie abi. Metsloomaühingu vabatahtlik Pille Alama-Pajur sõnas, et ka januste väikeimetajate tarvis tuleks panna madalate servade lamedad nõud, et vältida loomakeste vettekukkumist. “Ja joogiks ainult vesi,” sõnas Alama-Pajur rangelt, sest vanaaegne siilidele piima pakumise komme on visa kaduma.