90 aastat tagasi ehk 26. juunil 1933 peeti Rakveres jaanilaata, mis algas suure segadusega, aga lõppes ülimalt traagiliselt.
- Kunagist raudteevahi majakest enam ei ole, aga selle asukoht on olemasoleva hoonestuse ja raudtee vahel aimatav. Foto: Maa-amet
Rahvast oli laadal keskpäraselt, sest millegipärast oli laadakalendris kirjas, et laat toimub esmaspäeval, 25. juunil, kuigi tegelikult oli laadapäevaks hoopis teisipäev 26. juuni.
Ajaleht Virulane andis teada, et laadal oli väga palju salaviinamüüjaid, kes politseile vahele jäid. Ja laada suurim tõmbenumber oli Martin Krolli „surmasõit“ mootorrattaga suures tünnis. Kroll esines koos oma abikaasa Lidiaga. Nende poeg Kaljo Kroll oli vanemate kombel samuti väga tuntud tsirkuseartist.
Aga Krollide tünn ei olnud Rakveres sugugi uudis. Sama aasta märtsis oli Martin Kroll juba kaks päeva Rakvere rahvast hullutanud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
90 aastat tagasi ründas punane kukk Uudeküla ja loomadele kartulite keetmine lõppes sellega, et tuleroaks läks 17 hoonet ja peavarjuta jäi veerandsada inimest.
Miks on vaja surnukehi lahata? Kuidas see käib või õigemini 90 aastat tagasi käis? Ja kuidas juhtus nii, et Rakveres legendaarne „kindral“ enne lahkamist ellu ärkas
Artikli sisu võib olla häiriv.
Tunnustatud keelemees Kaarel Leetberg, kes aastatel 1922-1933 oli Rakvere poeglaste gümnaasiumi direktor, kasutas ka eesnime Karl. Pärast 1922. aastat või tõenäoliselt just eriti 1922. aasta lõpu poole ta seda aga ilmselt teha ei tahtnud.
1921. aasta märtsi lõpul pandi Arbaveres toime veretöö, mis pööras pea peale paljude põhjaranniku põllumeeste elu ning mille lahti harutamiseks kulus kriminaalpolitseil rohkem kui aasta.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.