Kui pärast II maailmasõda asuti hoogsalt Eestit venestama, sattus ohtu ka eesti keel. Meie emakeele kaitsmise eest seisid jõuliselt kaks meest – keeleteadlased Arnold Kask ja tänane sünnipäevalaps Ernst Nurm.
- Ernst Nurm Peterburi tudengina. Foto: geni.com
Ernst Friedrich Johannes Nurm sündis 6. juulil 1896 Huljal kooliõpetaja pojana. Hariduse omandas ta aastatel 1907-1914 Tallinnas Nikolai gümnaasiumis, mille lõpetas kuldmedaliga. Edasi õppis ta kaks aastat Peterburi ajaloo- ja filoloogiainstituudis klassikalist filoloogiat ja vene keelt, seejärel aga võeti sõjaväkke, kus lõpetas Orenburgi lipnike kooli.
1918. aastal sai temast kooliõpetaja Tallinnas, vahepeal jõudis mees osaleda Vabadussõjas ja ka haavata saada. 1920. aastal siirdus Nurm Tartusse, kus asus Hugo Treffneri gümnaasiumis ajalugu ja ladina keelt õpetama ning ka ülikoolis eesti ja ladina keelt ja kirjandust ning filosoofiat õppima. Ülikooli lõpetas ta 1925. aastal, magistritöö kaitses 13 aastat hiljem.
Seotud lood
Artikli sisu võib olla häiriv.
Tunnustatud keelemees Kaarel Leetberg, kes aastatel 1922-1933 oli Rakvere poeglaste gümnaasiumi direktor, kasutas ka eesnime Karl. Pärast 1922. aastat või tõenäoliselt just eriti 1922. aasta lõpu poole ta seda aga ilmselt teha ei tahtnud.
Ega tegelikult ei tea, kas „Pal-tänava poisid“ eesti keelde tõlkinud keeleteadlane Julius Mark nii väga kuri oligi, aga tema omaaegsd tudengid on igal juhul meest ülimalt range õppejõuna iseloomustanud.
Pea täpselt üheksa kuud pärast oma isa Aleksandri surma sündis 17. juulil 1909 Nõmmkülas pisitüdruk, kes sai nimeks Aleksandra Emilie Kleemann.
Sõjaeelsel ajal kutsuti Rakvere suurimat haridustemplit - Rakvere ühisgümnaasiumi - Jänese kooliks. Enamik Rootsimaa eestlasi mäletab, teab ja austab ühte teist Jänese kooli - Stockholmi Eesti Gümnaasiumi.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.