Väike-Maarja keeletammikus sirgub nüüd ka Peeter Pälli puu
Täna tähistati Väike-Maarjas konverentsiga F. J. Wiedemanni keelepäeva, mis päädis tänavuse Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Peeter Pälli nimipuu istutamisega keeletammikusse.
Peeter Pällil (paremal) aitas tamme kasvama panna vallavanem Indrek Kesküla. Foto: Andres Pulver
Väike-Maarja muuseumi direktor Edgar Tammus nentis, et suve viimasel päeval oli harukordselt ilus ilm puu istutamiseks. Et tammepuu, mille panid mulda Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ja Peeter Päll, ikka ilusasti kasvama läheks, laulis sellele kasvamisloitsu Väike-Maarja mudilaskoor Ly Ipsbergi juhtmisel.
Reedel peetakse Väike-Maarjas järjekordset Ferdinand Johann Wiedemanni keelepäeva. Kavas on konverents ja keeleauhinna laureaadi nimipuu istutamine keeletammikusse.
Koostöös Eesti suurima ja auhinnatuima disainibürooga Velvet valmisid Väike-Maarjas nii Tamme kui ka Liivi parki uued keeletammiku infotahvlid ja sildid.
Emakeeleauhinna mõtte viis 1989. aastal ellu Väike-Maarja mees Jüri Sild. Tema kaudu jõudis Wiedemanni keeleauhind Rakvere külje alt endisest Energia kolhoosist Väike-Maarjasse.
Valitsus otsustas määrata 2023. aasta F. J. Wiedemanni keeleauhinna Peeter Pällile järjepideva ning väärtusliku panuse eest eesti keele, kultuuri ja identiteedi kindlustamisse nimeuurija ja keelekorraldajana.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.