Kodusünnitus on Eestis ametlikult lubatud juba kümme aastat. Meditsiiniuudised uuris, kui palju oli kodusünnitusi Eestis COVID-19 pandeemia aastatel.
- Kodusünnitust assisteeriv ämmaemand peab vastama rangetele nõudmistele, näiteks peab tal olema vähemalt 150 sünnituse vastuvõtmise kogemus. Foto: Shutterstock
Tervise Arengu Instituudi meditsiinilise sünniregistri juhi Kärt Allvee
sõnul on nende registris alates 2020. aastast andmed selle kohta, kas naine kasutas ämmaemanda abi (assisteeritud kodusünnitus) või toimus sünnitus ämmaemandusabi kasutamata (assisteerimata kodusünnitus). Varem märgiti sünnikaardile planeeritud ja planeerimata kodusünnitused ning see ei sisaldanud infot, kas kasutati ämmaemanda abi või mitte, kirjutas
Meditsiiniuudised.
COVID-19 pandeemia teise laine ajal kodusünnituste arv tõusis
2020. aastal oli 125 kodusünnitust, neist 92 olid assisteeritud kodusünnitused (sünnituse võttis vastu vastava tegevusloega ämmaemand), 33 assisteerimata kodusünnitused;
2021. aastal oli 159 kodusünnitust, neist 125 assisteeritud ja 34 assisteerimata;
2022. aastal oli 133 kodusünnitust, neist 108 assisteeritud ja 25 assisteerimata.
2023. aasta kohta veel andmeid ei ole.
„Assisteerimata kodusünnitus tähendab seda, et sünnitust ei võtnud vastu vastava tegevusloaga ämmaemand. Kas sünnituse kulges väga kiiresti või oli naine ise otsustanud kodus sünnitada ilma ämmaemandata, selle kohta meil täpset infot välja tuua ei ole,“ ütles Allvee.
Kodusünnitusel saab kasutada terviseameti kasutusloaga ämmaemanda teenust, ämmaemand peab vastama rangetele nõudmistele, näiteks peab tal olema vähemalt 150 sünnituse vastuvõtmise kogemus, tal peab olema läbitud erialaühenduse poolt tunnustatud vastsündinu elustamise teoreetiline ja praktiline koolitus ühe korra aastas ning samuti läbitud erialaühenduse poolt tunnustatud täiskasvanu elustamise teoreetilise ja praktilise koolitus ühe korra iga kahe aasta tagant.
Ilma litsentseeritud ämmaemandata saab Eestis küll sünnitada, kuid on tungivalt soovituslik kutsuda koheselt kiirabi (allikas: eesti.ee).
Seotud lood
6. juunil tähistatakse rahvusvahelist kodusünnituse päeva
Tänavu 13. märtsil nägi ilmavalgust pisike Rakvere tüdruk Elinee, aga seda mitte haiglas, vaid oma kodus, kus tema emale Enely Randmale (32) olid abiks ämmemand, doula ja abikaasa. Toimus assisteeritud kodusünnitus.
Ida-Tallinna Keskhaigla viljatusravikeskuse juhataja doktor Tiina Loog selgitab, kui levinud on viljatuse probleem ning millisel hetkel tuleks arsti poole pöörduda, kui paaril last saada ei õnnestu.
“Selles pole midagi romantilist, on vaid puhtalt kliiniline protseduur. Ma olen günekoloogi juures istunud rohkem kui keskmine naine elu jooksul kokku,” räägib Helin Haga, kahe tütre ema. Üks neist on nelja-aastane ning teine vaid kuu vana.
Eelmisel aastal sündis Rakvere haiglas 425 beebit. Ämmaemand Evelin Põldsaar on üks nendest, kes aitab uutel ilmakodanikel siia ilma tulla. Ta on oma elus teinud mitmeid pöördeid ja julgustab ka teisi muudatusi tegema.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.