Reameheks degradeeritud ohvitserist sai soomusrongide pealik

Esimest korda mängiti Eestis jalgpalli teadaolevalt veel 19. sajandi lõpus, mil Oskar Kallas Narvas proovis seda mängu koolipoistele tutvustada. Esimene päris vutipall toodi Tallinnasse Saksamaalt 1903. aastal. Aga siis see kuninglik mäng veel Eestis hoogu sisse ei saanud.

Umbes 90 ja pisut enam aastat tagasi oli Rakvere ja Tapa jalgpallimeeskondade üks kõvemaid tegijaid nooruke ohvitser Alfred Rebane. 1960. aastal omistati talle tubli teatritöö eest Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus.

Pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt pääses eluga vaid mõni üksik Vabadussõja-aegsetest vanemohvitseridest. Üks neist õnnelikest oli Tamsalu lähedalt Kuie külast pärit Arnold Hinnom.

90 aastat tagasi oli Rakvere üks tuntumaid ja tähtsamaid mehi kohaliku garnisoni ülem Heinrich Paavijaan.

Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.