Perearstidel napib uuringute tegemiseks raha

Sellise valiku ees oli näiteks mullu riigikogu liikme Eero Merilinnu perearstikeskus, millel sai uuringufond otsa novembri keskel ja tuli piirata plaaniliste uuringute mahtu.

“Kirjutasime tervisekassale, et uuringufondi mahtu suurendada, kuid kahjuks sellele positiivset vastust ei saanud. Järgmine võimalus perearstide uuringufondi suurust muuta on selle aasta aprillis, kui arutatakse tervishoiuteenuste loetelu muudatusi,” rääkis Merilind Meditsiiniuudistele.

“Praegu jälgime väga hoolega ja teeme ainult vajalikke uuringuid, aga kardan, et sellel aastal saab uuringute raha otsa varem. Kui ületame uuringufondi mahtu, oleme jätkuvalt valikute eest, kas teha seda töötajate palgafondi arvelt või jätta osa inimestest korralikult uurimata ja minna vastuollu meditsiinieetikaga,” ütles Merilind.

Tervisekassa on fondi mahtu pidevalt suurendanud, kuid paljudel jääb seda ikka puudu. Ülekulu makstakse kinni väiksema koefitsiendiga, mis panebki arstile rasked valikud. Uuringufondi kasutamist mõjutab ka perearsti nimistu vanuseline koosseis või kogemus.

Tervisekassa andmeil on planeeritud uuringufond 2020. aastast mulluseni suurenenud pea 37%. Kui üle saja protsendi kasutas mullu fondi pea iga kolmas ja 70-99% pea iga teine asutus, siis oli ka 13 asutust, mille kasutus jäi alla 50%.

Lääne-Virumaal tegutsevad perearstikeskused ei ole nii suuremate ülekulutajate kui ka alakulutajate seas. Näiteks Väike-Maarja Tervisekeskus kasutas mullu ära 90% eraldatud uuringufondist ja Kersti Veidriku perearstikeskus kasutas ära 100% eraldatud vahenditest.