Eelmisel nädalal sai pidulikult nurgakivi Võsule kerkiv uus lasteaia- ja koolihoone. Töövõtuleping ehitajaga sai allkirjad käesoleva aasta juunis ning alates juulist algasid ehitustööd.

- Eelmisel nädalal pandi pidulikult nurgakivi Võsu uuele lasteaia- ja koolihoonele. Foto: Ain Liiva
Haljala vallavanem Anti Puusepp meenutas nurgakivi sündmusel, kuidas tänasesse etappi on jõutud: „Kuus aastat tagasi läks see mõte idanema ja sellele on järgnenud arhitektuurivõistlus, projekteerimine, rahastuse taotlemine ja ehitaja leidmine,“ sõnas vallavanem pressiteate vahendusel. Ta jätkas, et Võsu kooli vilistlase ja vallavanemana on tal väga hea meel, et oleme siia jõudnud. „Tegu on olulise investeeringuga piirkonna ja eelkõige ikkagi meie õpilaste ning õpetajate jaoks,“ märkis Puusepp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Päästeliidu tehnilise pääste üksuse liikmed naasesid äsja Islandilt õppustelt kohalike päästjatega, mille tulemusel sai Eesti juurde üksteist ainulaadse koolituse läbinud päästjat, teiste hulgas ka Võsu ja Simuna vabatahtlikud.
Coopi ja Maalehe eestvedamisel korraldatakse juba kolmandat aastat üle-eestilist konkurssi “Kogukonna hing”. Ikka selleks, et märgataks neid kõige tublimaid ja aktiivsemaid küla ja seltsielu edasiviijaid. Selleks valis zürii ligi 200 esitatud kandidaadi seast välja kümme silmapaistvamat. Nende hulka kuulus ka Võsult pärit tulihingeline ja väsimatu Lii Undusk.
Isu midagi teha oli väga-väga suur, kuid järgmist taolist projekti enam ette ei võta, ütlesid Varangu mõisa kunagise viinaköögi renoveerinud Maarja ja Raido Toonekurg.
Haljala vallavolikogu kehtestas uued maamaksumäärad, mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2025. Uute maamaksumäärade kehtestamine oli tingitud 2022. aastal läbi viidud maa korralisest hindamisest ja maamaksuseaduse muudatustest.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.