Kortermaja rahurikkujalt saab korteri sundvõõrandada
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades tuleb hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul aitab häid omavahelisi suhteid naabrite vahel hoida iidne põhimõte – ära tee teistele seda, mida ise kogeda ei taha. Foto: Raul Mee
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul aitab häid omavahelisi suhteid naabrite vahel hoida iidne põhimõte – ära tee teistele seda, mida ise kogeda ei taha.
Arvestades aga Eesti elamufondi olukorda ja selle jõudmist oma loomuliku elukaare lõppu, on selline olukord kodudele suur löök, märgib Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla.
Esimesed ja ilmselt viimased kortermajad saavad varjumiskoha tasuta
Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
Talvel tasub olla väga hoolas ja valvas kõigil majaomanikel, et katusele kogunenud lumi ei kahjustaks oma raskusega hoone konstruktsioone ning sealt alla kukkudes ei vigastaks maja ees parkivaid autosid või seal liikuvaid jalakäijaid.
Käes on korteriühistute üldkoosolekute tippaeg ning hea meelde tuletada, et korteriühistu liikmete füüsilise kogunemise ehk traditsioonilise üldkoosoleku kõrval pakub seadusandlus ka mitmeid muid võimalusi.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.