Nutimaailm lõhub lapsi. Seitse soovitust vanematele

Probleem on väga tõsine ja hoopis laiem kui esmapilgul paistab ning harutama tuleb seda hakata palju kaugemalt kui telefonide ärakorjamisest.

Nutimaailm on tulnud, et jääda ning et maailmakorda meil muuta ei õnnestu, on kõige tervislikum õppida selles ellu jääma. Märke, et nutilaste tervis on käest ära, on mitmeid.

Tervise arengu instituudi iga nelja aasta järel tehtavad laste tervise uuuringud näitavad mõtlemapanevaid arve: võrreldes 2018. aasta uuringuga oli 2022. aastaks kasvanud ülekaaluliste poiste hulk juba 25 protsendini ning üle kahe tunni päevas veetsid ekraanides 73% poistest. Nendes näitajates jäid tüdrukud poistest maha, küll aga “võitsid” nad poisse vaimse tervise seisukorra osas: kaks aastat tagasi esines depressiivseid episoode peaaegu pooltelt tüdrukutel ning enesetapumõtteid esines kolmandikul 13-15 aastastest tüdrukutest.

Kõige igapäevasem nutimaailma mõju lastele, millega nii koolis kui kodus kokku puututakse, on tähelepanu- ja keskendumisvõime langus, liigne impulsiivsus, kesine sõnavara (seda nii väikelaste kui ka gümnaasiumiõpilaste puhul), suhtlemisprobleemid. Vanemate laste puhul lisanduvad ka ärevus ja depressioon ja unehäired, sotsiaalmeedia mõjul langeb enesehinnang ning tunda hakkab andma ka füüsiline tervis pea- ja kaelavalude näol.

Paljude laste jaoks on silmsideme loomine raske, emakeele sõnavara on kokku kuivanud. “Lapsed ei taha enam hobidega tegeleda,” märkis eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu.