Arvamuskonkursi Edukas Eesti eelmise hooaja võitja, Bolti kaasasutaja Martin Villig kuulutas novembri lõpus Äripäeva meediamajas avatuks konkursi uue hooaja, kus parim idee nopib kevadel 10 000eurose peaauhinna.
- Ettevõtja Martin Villig helistab arvamuskonkursi Edukas Eesti hooaja avakella. Sarnasus börsikellaga on juhuslik. Taustal Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv. Foto: Andras Kralla
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis juba 13. aastat järjest. Võistlustööd ilmuvad
Äripäeva erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.
Konkurss kestab neli kuud, viimane töö esitamise tähtaeg on 31. märts 2025.
Konkursi 13. hooaeg kuulutati välja otseülekandes Äripäeva meediamajast. Piduliku avalöögi andis eelmise hooaja võitja Martin Villig, kes kinnitas Äripäeva arvamustoimetajale Karl-Eduard Salumäele, et annetas oma võidusumma Heateo Sihtasutusele.
Villig pakkus
võiduloos, et inimesed, kes teenivad teistest enam, annetaksid 5% oma sissetulekutest, mida saaks suunata mõjusatesse algatustesse. “Mulle üldiselt tundub, et mõttelaad ühiskonda tagasi anda levib,” ütles Villig.
Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv märkis, et arvamuskonkurss Edukas Eesti toob alati kokku nimeka seltskonna kirjutajaid, kelle seas on nii ettevõtjaid, tippjuhte, teadlasi kui ühiskonnategelasi, mullu osales konkursil ka üks minister. Siiski ei maksa tema sõnul arvata, et nimi ja tiitel kuigivõrd tähtsad on – žürii silmis maksab ikkagi idee.
“Näiteks aasta tagasi oli samuti võitja nimi Martin, ent tegemist oli hoopis üliõpilasega, mitte globaalse ettevõtte rajajaga,” märkis Korv. Tegemist on Martin Palmistega, kes pakkus välja
uue lähenemise heitmekaubandusele, mille ristis “rohepöörde valuvaigistiks”.
Mullustusest
parimatest ideedest annavad
ülevaate videod, kus nomineeritud autorid oma töid tutvustavad.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ja särav esitus. Peaauhind on 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot, lisaks on rohked eriauhinnad oma lemmikutele konkursi toetajatelt. Äripäev annab oma eriauhinna välja koostöös Rohetiigriga.
Võistlustööd, samuti kõik konkurssi puudutavad uudised, kommentaarid ja podcast'id on seegi kord täispikkuses loetavad ja jagatavad ka väljaspool Äripäeva tellijate ringi.
Kuidas osaleda arvamuskonkursil Edukas Eesti?
Võistlustöö ja autori pildi saab esitada
selleks loodud veebikeskkonnas.
Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile
[email protected].
Tööde esitamise lõpptähtaeg on 31. märts 2025.
Konkursi teema on varia ehk võistlustöö võib välja pakkuda mistahes valdkonnast majandusest kultuurini, suurtest reformidest väikeste nutikate lahendusteni. Eduka Eesti võistlustöid hindab žürii, mis koosneb alati konkurssi toetavate mainekate Eesti ettevõtete omanikest ja juhtidest.
Žürii nimel avamisel sõna võtnud Verstoni juht Veiko Veskimäe andis ka väikese vihje kirjutajatele. “Kuigi teemasid, mis meid mõjutavad on palju, tuleb kindlasti mõelda loodusele. Kõik lood, mis on seotud jätkusuutlikkusega, parema tasakaalu leidmisega inimese ja looduse vahel on eriti teretulnud,“ ütles Veskimäe.
Mullu kvalifitseerus arvamuskonkursile Edukas Eesti
117 võistlustööd, mille seast
tõstis žürii esile 11 parimat, mis pälvisid mitmesuguseid auhindu.
Eduka Eesti konkursi võitjad läbi aegade
Sõlmime ühiskondliku kokkuleppe, et inimesed, kes teenivad teistest enam, annetaksid 5% oma sissetulekutest, mida saaks suunata mõjusatesse algatustesse.
Asutame rohepöörde valuvaigusti: jagame heitmekaubanduse tulu Eesti inimeste vahel ära, premeerides nii keskkonnasõbralikku eluviisi.
Vähendamaks igal aastal haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol tekkivat kulu, tuleks premeerida ettevõtjate edukaid terviseinvesteeringuid.
400 Eesti koolidirektorisse tuleks investeerida 5 miljonit eurot aastas. Saaksime 400kordse võimenduse, arvestades nende panust Eesti tulevikku.
Kui osa töötuskindlustushüvitise eest looksime ümberõppe stipendiumi, pääseksime tööjõupuuduse lõksust välja.
5G-tehnoloogia kiire rakendamine kõigis Eesti tööstusettevõtetes võimaldaks Eesti muuta kaasaegse tootmise eestvedajaks terves maailmas.
Eestis tuleb luua loodusvarade käitamisest rahastatav investeerimisfond Norra naftafondi eeskujul.
Eesti IT-sektor tuleb suunata enese probleemidega tegelevast äpimajandusest reaalmajanduse sektoritesse.
Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas.
Emiteerime riigivõlakirju ning investeerime nendest laekuvad vahendid tootlikesse varadesse.
Pea viiendiku eelarve kuludest moodustavad pensionid, mida on üha raskem vaid sotsiaalmaksuga katta. Kuna kolmanda pensionisamba reform on ebaõnnestunud, siis vajame kiiresti vabatahtliku pensionikonto süsteemi, millega suurendada inimeste finantsvara ja parandada riigi finantsvõimekust.
Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda?
Minu ettepanek on õpetada programmeerimist kõigile Eesti lastele sissejuhatavalt juba põhikoolis ja näiteks süvendatult gümnaasiumis ühe õppesuunana.
Seotud lood
Me ei kavatse siin Naurut teha!
Eesti üks suurimaid probleeme on lõputu vastutöötamine eri algatustele, mis ometi tooksid riigile tulu, arendaksid tööstust, kasvataksid eksporti ja majandust, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soovime majanduslikult edukamad olla, peavad ministeeriumid kuulama ja arvestama sellega, mida ettevõtjate ühendused räägivad, kirjutab riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Me saame olla edukad vaid siis, kui oleme targad ja tehnoloogianeutraalsed, kirjutab Kadri Kõusaar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Auto-, ummiku-, tõuksi- ja raskeveokimaksu asemel kehtestame ühe üldise liikuvusmaksu, pakub Joonas Laks arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.