Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) esitas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmanile ettepaneku muuta maamaksuseadust paindlikumaks, tuginedes kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitluse tagasisidele.
- Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul on maamaksuseaduses võimalik teha lihtne muudatus - anda omavalitsustele võimalus erineva maksumääraga maksustada metsamaad ja põllumaad. Foto: Kristjan Ojang
„Praegune maamaksuseadus kehtestab metsamaale ja põllumaale sama maksumäära vahemikus 0,1–0,5% maksustatava maa väärtusest. See piirang on tekitanud omavalitsustes rahulolematust, kuna ei võimalda diferentseerida maksumäärasid vastavalt maa kasutusotstarbele,“ märkis ELVLi tegevdirektor Veikko Luhalaid ning lisas, et seadusemuudatus aitaks leevendada maksumäära tõusust tingitud survet põllumajandustootjatele ning soodustaks tasakaalustatud arengut erinevates piirkondades.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maakonna omavalitsusliidul ehk lühemalt VIROL-il oli külas riigikogu Lääne-Virumaa toetusrühm ehk maakonnast valitud riigikogu liikmed.
Kui aastaid on maamaksumäärad pea kõikjal olnud smad ehk maksimaalsed lubatud, siis alates järgmisest aastast võivad need omavalitsuseti päris mitu korda erineda.
Iga KOV otsustab nüüd ise, kuidas oma rahvaga käitub
Ehkki riik lubab omavalitsustel kümne aasta peale planeeritud maamaksu tõusu läbi viia kahe aastaga, ei ole Lääne-Virumaa omavalitsusjuhid selle poolt.
Väike-Maarja vallavolikogu otsus langetada maamaksumäärasid tähendab seda, et vallal tuleb investeeringute osas rihma kõvasti koomale tõmmata.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.