Kuidas ma lugema õppisin

Muuseum ootab vabas vormis kirja pandud meenutusi sellest, kuidas lugema õppisite: kas koolis, lasteaias või kodus enne kooli. Kes olid abiks – vanemad, vanavanemad, suuremad õed-vennad, õpetaja või hoopis keegi teine. Muidugi pakub muuseumile huvi see, milline oli esimene raamat, mida lugesite ja millised raamatud pakkusid esimesi lugemiselamusi.

Rakveres sündinud ja lapsepõlve veetnud Erik Tohvri on oma mälestusteraamatus „Peeglikillud“ meenutanud: ”Kui veel mammaga koos elasime, luges ta mulle jutte mitmetest lasteraamatutest, mis olid täis värvilisi pilte. Jutud jäid kergesti meelde ja pildid aitasid sisus orienteeruda. Nii võisin igal ajal võtta raamatu õigest kohast lahti ja vuristada veatult kogu lehekülje teksti maha. Niisugune lugemise imiteerimine oli mulle kolme-aastaselt täiesti selge ja võõrad ei jõudnud ära imestada: ise nii väike ja juba oskab soravalt lugeda! Tõeline lugemine sai aga alguse meie linnajalutuskäikudest. Juba õige väiksena õpetas mamma mind poesiltidel leiduvaid suuri tähti tundma: “Vaata, see koti moodi on uu …, see kammi moodi on ee …”

Kirjutiste pikkus ja vorm on vaba. Hea meelega võtab muuseum vastu ka fotosid (nii füüsiliselt kui digitaalselt), mis on seotud mälestuse ja lugemisega.

Mälestusi oodatakse 31. märtsiks 2025 aadressil [email protected] või postiga Tallinna tänav 5a Rakvere 44306.

Mälestused säilitatakse Virumaa Muuseumide arhiivkogus. Kirjutajatele tänutäheks saadetakse Virumaa Muuseumide kinkepiletid ja parimaid ootab üllatusena raamat.