Muuseum ootab vabas vormis kirja pandud meenutusi sellest, kuidas lugema õppisite: kas koolis, lasteaias või kodus enne kooli. Kes olid abiks – vanemad, vanavanemad, suuremad õed-vennad, õpetaja või hoopis keegi teine. Muidugi pakub muuseumile huvi see, milline oli esimene raamat, mida lugesite ja millised raamatud pakkusid esimesi lugemiselamusi.
Rakveres sündinud ja lapsepõlve veetnud Erik Tohvri on oma mälestusteraamatus „Peeglikillud“ meenutanud: ”Kui veel mammaga koos elasime, luges ta mulle jutte mitmetest lasteraamatutest, mis olid täis värvilisi pilte. Jutud jäid kergesti meelde ja pildid aitasid sisus orienteeruda. Nii võisin igal ajal võtta raamatu õigest kohast lahti ja vuristada veatult kogu lehekülje teksti maha. Niisugune lugemise imiteerimine oli mulle kolme-aastaselt täiesti selge ja võõrad ei jõudnud ära imestada: ise nii väike ja juba oskab soravalt lugeda! Tõeline lugemine sai aga alguse meie linnajalutuskäikudest. Juba õige väiksena õpetas mamma mind poesiltidel leiduvaid suuri tähti tundma: “Vaata, see koti moodi on uu …, see kammi moodi on ee …”
Kirjutiste pikkus ja vorm on vaba. Hea meelega võtab muuseum vastu ka fotosid (nii füüsiliselt kui digitaalselt), mis on seotud mälestuse ja lugemisega.
Mälestusi oodatakse 31. märtsiks 2025 aadressil [email protected] või postiga Tallinna tänav 5a Rakvere 44306.
Mälestused säilitatakse Virumaa Muuseumide arhiivkogus. Kirjutajatele tänutäheks saadetakse Virumaa Muuseumide kinkepiletid ja parimaid ootab üllatusena raamat.
Seotud lood
Tänavu kuuekümnendat korda välja antav Eduard Vilde kirjandusauhinnale esitati seitse kandidaati. Võitja selgub 4. märtsil.
Üle anti Vilde kirjandusauhind
Laupäeval anti üle järjekordne Vilde kirjandusauhind, mis tänavu omistati Urmas Vadile (47) romaani "Kuu teine pool" eest.
“Siin on nii palju lehekülgi!”, “Ma ei viitsi!”, “See raamat on mõttetu,” ja teisigi sarnaseid lauseid kuulen ma laste suust kirjanduse õpetajana pidevalt, kirjutab Marie-Johanna Kippar.
Sõjaeelses Eesti vabariigis andis suure panuse laste lugemisharjumuse tekitamiseks ja süvendamiseks kirjastus Pääsuke, mille rajas 1924. aastal Madis Küla-Nurmik. Kirjastus jõudis 16 tegutsemisaasta jooksul odavate sarjadena välja anda umbes sada lasteraamatut.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.
Enimloetud
1
2
4
Pensionile jäämise esimesel päeval sõidab Alžeriasse
5
Viimased uudised
Loe, milliseid muudatusi liit soovitab teha
Hetkel kuum
Pensionile jäämise esimesel päeval sõidab Alžeriasse
“Aktsiad müüsin maha, mul oli vaja Hispaaniasse asju osta.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele