Palmse mõisa sepikoja ees nukralt aastaid seisnud aurumasin leidis endale uue kodu Saaremaal.
- Palmse mõisa aurumasin viidi Saaremaale. Foto: Palmse mõis
Palmse mõisa sepikoja ees seisis pikki aastaid aurumasin, mis toodi sinna Lõuna-Eestist 1980ndate lõpus. Õnnetul kombel kukkus aurumasin mahalaadimisel ligi 2m kõrguselt ja purunesid mõlemad teljed ning hooratas.
Armetut vedurit märkas Saaremaalt pärit entusiast, kelle eesmärgiks on masin jupihaaval jälle kokku panna ning rahvale eksponeerida. Seda siis Angla Tuulikumäel, Saaremaal, kus ootavad ees teised ajaloolised põllutöömasinad, teatas Palmse Mõis.
Teisipäeva hommikul tõsteti 5,5t kaaluv aurumasin koos kõigi juppidega autokasti. Ettevõtmine läks oodatust kergemalt ning purustusi rohkem ei lisandunud.
Teisipäeval transporditi Palmse mõisa sepikoja ees olnud aurumasin Saaremaale. Fotod: Palmse mõis
5 fotot
- Teisipäeval transporditi Palmse mõisa sepikoja ees olnud aurumasin Saaremaale. Fotod: Palmse mõis
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muinsuskaitseamet toetas muuseumide kiirendi taotlusvoorust muuseumide 20 projekti kokku 907 920 euroga. Kahe projekti jaoks sai toetust ka SA Virumaa Muuseumid.
Paaril viimasel aastal on Palmse mõisa aednikud jaganud mõisa palmimajas kasvavate palmide oksi kogudustele palmipuudepüha eel. Seda traditsiooni jätkatakse ka sel aastal.
Elu on jõudnud sinnamaale, et kolm last on kõik õnnelikult suureks kasvatatud ja saan oma energia panna ainult endale, oma hobidele, töödele ja uutele väljakutsetele. Lisaks on veel lastest abi ka nende asjade korraldamisel, räägib Mullistuudio omanik Maie Urbas.
Haljala volikogu liige Leo Aadel sai enda sõnul jõuluime osaliseks, kui PRIAlt saabus positiivne rahastusotsus, mis võimaldab alustada talle kuuluva mõisa härrastemaja rekonstrueerimist.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.