UNESCO andmetel on maailmas umbes 7000 elavat keelt. Hille Saluäär rõhutab, et ehkki statistikas on eesti keel suurkeelte kõrval tilluke, on ta lõviosa väikekeelte kõrval suur ja väga edukas.
On erakordne, et vähem kui miljoni kõnelejaga keeles saab omandada kõrgharidust, anda välja nii algupärast kui ka maailmaklassikasse kuuluvat kirjandust, ajada riigiasju oma keeles.
Ent üha enam tuleb eesti lastele mis tahes ainetunnis õpetada eesti keelt nagu võõrkeelt – lihtsalt ei teata sõnu. Kui ei teata sõnu, ei osata neid ka käänata-pöörata, neist mõttekaid lauseid ja tekste moodustada.
„Keele kui peene – inimliku! – tunnetusvahendi eest tuleb hoolitseda, seda rääkides, lugedes, õppides ja õpetades, kirjutades, keelel keerutades, teise inimhingega mõistmist otsides,“ kirjutas Saluäär emakeelepäeval Sirbis.
Hille Saluääre loeng annab ainest arutelule, kuidas keelt alal hoida, ja aitab orienteeruda kirjakeele reeglites.
Hille Saluäär on kutseline keeletoimetaja. Ta alustas keeletööd Euroopa Liidu õigusaktide eestindajana, kuid on seejärel pühendunud ajaloo-, kunsti- ja kultuurilooliste tekstide toimetamisele, tehes muu hulgas koostööd paljude Eesti muuseumidega.
Saluäär on keeletoimetanud ka mitmeid Virumaa Muuseumide näitusi ja publikatsioone. Hille on pälvinud oma tegevuse eest Valgetähe V klassi teenetemärgi.
SA Virumaa Muuseumid poolt korraldatud loengul osalemine muuseumi sooduspiletiga: 4 eurot. Kehtib ka Muuseumikaart.
Eesti raamatu aastale pühendatud loengusarja“Siin on (d)raamat” toetavad Rakvere linn ja Kultuurkapital.
Seotud lood
Seitse noort kunstnikku, keda tähele panna
Galeristid ja kunstnikud tajuvad kasvavat huvi Eesti kunsti vastu ja soovi omale kunsti osta. See on kunstnikele, kes alles mõni aasta tagasi kooli lõpetasid, parajalt ootamatu, kuigi hea uudis.
Ülevaade vabadest ametikohtadest maakonna koolides.
Koolid on asunud uueks õppeaastaks õpetajaid otsima. Millised Lääne-Virumaa koolid on teistest rohkem plindris ja mis aine õpetajaid kõige enam vajatakse?
Marko Pomerants 60
Marko Pomerants, kes ületas sel nädalal 60. eluaasta künnise, soovib poliitika tegemisest tagasi tõmbuda, aga kavatseb veel kümme aastat ettevõtluses asjalik olla.
Esmaspäeva õhtuti kohtuvad Rakvere raamatukogus eri rahvusest inimesed, et Lea Lehtmetsa ja vabatahtlike abiga teha tutvust eesti keele, kultuuri ja kommetega.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Pensionile jäämise esimesel päeval sõidab Alžeriasse
Hetkel kuum
Estonian Cell plaanib hakata soojust tootma
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele