Soolise palgalõhe teemal arutleb Eesti Ametiühingute Keskliidu kommunikatsioonijuht Ivika Aman.
Sündides naisena arvasin ma väikese tüdrukuna, et tulevikus on mul eneseteostuseks meestega võrdsed võimalused. Seda illusiooni kärpis peagi teadasaamine, et minu valitud erialal on tüdrukutel ja poistel eraldi vastuvõtt, mis väljendus umbes kolmekordses konkursivahes. Neli aastat hiljem olin samas olukorras ülikooli astudes. Mõlemal korral põhjendati soopõhise konkursi korraldamist faktiga, et muidu on meestel väga väikene või lausa olematu võimalus samale erialale õppima asuda. Sellised vastuvõtutingimused kehtisid aastaid ja kuigi tänaseks on see möödanik, paneb senini imestama, miks tuli mõnel kooli vastu võetud mehest arvatavalt nii kolm korda targemal naisel leppida tulevikus hinnatud erialaspetsialisti töö asemel näiteks poemüüja omaga. Missugune ebaõiglus inimese jaoks ja milline raiskamine ühiskonnale. Neil kahel soojal suvel kinnistati Tartus ja Tallinnas soolist palgalõhet.
Seotud lood
Kui mehed soovivad tööd vahetades kätte saada 2500 eurot, siis naiste netopalga ootuse mediaan on 500 euro madalam ehk 2000 eurot, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee küsitlusest.
"See on üllatav ja ebameeldiv üllatus, ma pigem oleksin arvanud, et palgalõhe kahaneb," rääkis Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm.
Naiste brutotunnitasu oli eelmisel aastal 13,1% väiksem kui meestel, teatas statistikaamet. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.
Täna tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. See tähendab, et naistel tuleb tänavu töötada meestega võrdse palga teenimiseks 33 päeva rohkem. Palgalõhe on Eestis aastatega vähenenud, aga on ikka Euroopa suurim. Ka paistame Euroopas negatiivselt silma selle poolest, et majanduslik võim on meeste käes.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.