• 16.04.25, 22:53

Tiina Saar-Veelma: hea juhtimine Eesti kaubamärgiks

Muidu edumeelne Eesti põrub juhtimisvaldkonnas, seda tendentsi on vaja muuta, kirjutab Tiina Saar-Veelmaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Psühholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa.
  • Psühholoog ja koolitaja Tiina Saar-Veelmaa.
  • Foto: Raul Mee
Oli üks firma, mille tippjuht hindas enda töö kvaliteeti kord aastas sellega, et avalikustas palganumbri ja töötajaid said tema töö headust hinnata – suurendades, vähendades või jättes töötasu samaks. See firma ei tegutsenud paraku Eestis, vaid Soomes.
Siinse tööelu kohta loeme ikka veel raporteid, kus vaid kaks töötajat kümnest on töökohale pühendunud ja rahul juhtimisega, kui Skandinaavia keskmine määr on 40-50% (Gallup). Aga ka seda, et suur hulk töötajaid oleksid nõus väiksema palgaga, kui vaid nende otsene juht vahetuks (CV Keskus).
Nõrk juhtimine pole jätkusuutlik, sest segi kui töötajad ei lahku, mõjutab nõrk juhtimine motivatsiooni, tootlikkust ning lojaalsust, rääkimata värbamise kallidusest.
Miks muidu nii edumeelne Eesti selles kategoorias lati alt läbi jookseb? Gallupi uuringutest selgub, et loomupäraste juhtimisomadustega juhte on vaid paarkümmned protsenti sajast, 20% saaks asja koolitustega, kuid ligi 60% inimestest ei sobi eestvedaja rolli. Juhtimises tuntakse puudus tagasisidest ja kaasamisest, samuti arenguvõimalustest, sest juhtidel puuduvad sageli mentorioskused.
Eksperdist lasteaiakasvatajaks
Üks põhjus, miks juhtima satuvad need, kellel muud rollid tuleksid paremini välja, on edutamise nägemine ainsa karjäärivõimalusena. Olgugi, et karjäär, ehk rahuldust pakkuv eneseteostus võib olla ka kaleidoskoop-karjäär või eksperdi karjäär, on need vähem teadvustatud ja sageli palgapoliitikaga mittetoetatud võimalused. Nii leitaksegi tunnustamiseks lahendus: anname talle vastutust juurde, paneme ta juhiks.
Väga hea spetsialist, kes ilma loomupäraste eelduste ja väljaõppeta juhiks saab, võib tunda end ebakindlalt. Temalt ei oodata enam, et ta oleks kõige targem inimene ruumis, vaid et ta võimestaks töötajaid.
Oskamatusest võib ta hakata mikromanageerima või ise alluvate töö ära teha. Mõne aja pärast nendib ta pettunult, et töötajad on kui kantseldamist vajavad lasteaialapsed.
Eestis on välja töötatud avaliku sektori tippjuhtide kompetentsimudel ja programm Newton, mille alusel juhte koolitatakse ning tagasisidestatakse.
Kantar Emori 2024 aasta uuringu kohaselt oli juhtimiskvaliteedi koondindeks riigisektoris tiimiliikmete hinnangul 74 palli 100st. Enim oldi rahul visiooni, koostöö, juhtide avara silmaringiga. Üks variant oleks roteerida avaliku- ja erasektori juhte nagu tehakse noorte koolijuhtide programmis.
Erasektoris ühtset juhi kompetentsimudelit pole, on vaid PARE välja töötanud juhtimise baromeeter, ehk soovitusindeks. Rahvusvahelised tööandjad kasutavad emafirma poolt loodud standardeid, mis alati ei kohaldu. Sageli tegeletakse tagajärgedega – kui kliendid tagajalgadele tõusevad või kiusamiseni jõudnud töösuhteid tööinspektsioonis lahendatakse.
Teadlased on leidnud, et juhi võimestav käitumine avab töötaja potentsiaali, suurendab tema motivatsiooni, kohenemisvõimet ja vastuvõtlikkust. Seega, parem juhtimine võrdub parem rahvatervis ja elanikkonna rahulolu.
Soome juhtimiskonsultant ja teeniva juhtimise (servant leadership) ekspert Pentti Sydanmaanlakka on välja töötanud juhtide oskusmudeli, kus on sotsiaalne kompetents (sh. empaatia); liidri kompetents (sh. muutuste juhtimine); tõhususe kompetents (sh. otsustusvõime, planeerimine); vaimne ja füüsiline heaolu (sh. stressitaluvus) ning erialaoskus.
Kuna Soome juhtimiskultuuris domineerivad usaldus, autonoomia ja tasakaalustatud otsused, mis on ka tööõnne eelduseks ning Soome on meile ka kultuuriliselt lähedane, siis võiks neilt juhtimisoskusi importida.
Viis võimalust
Omalt poolt saaksime mudelit täiustada sellega, mis meie tugevus – Eestis on kõige enam startup-ettevõtteid elaniku kohta Euroopas. Lisaks digitaliseerimisele annab idukultuur lahenduskesksust, loovust, kastis välja mõtlemist ja agiilsust.
Mitmed Eesti tehnoloogiaettevõtted, sh Pipedrive ja Bolt on kogenud, et teistes riikides kontoreid avades, aitab Eesti idufirmade kõrge maine häid töötajaid värvata. Tehnoloogia sektori kiire kasvuga on alates Skype`ist olnud tarkvaravaldkonnas ellujäämise strateegiaks: muutu, või kao turult.
Konkurentsi olukorras kujunes välja tehnoloogia valdkonnale omanäoline avatud, demokraatlik, kaasav juhtimiskultuur, millest õppida.
Teine variant oleks luua väljaõppe programm ja kehtestada haridusnõuded erafirmade juhtidele, nagu arstid ei saa tööle asuda ilma põhjaliku väljaõppeta. Selle lahenduse kasuks räägib seegi, et 2021. aasta Eesti juhtimiskvaliteedi uuringust selgub, visiooni ja missiooni, eesmärkide seadmise, ühiste väärtuste ja pikaajalise strateegia tähtsust mõistavad enim avaliku sektori organisatsioonid ning juhid, kelle viimase hariduse omandamisest pole möödunud rohkem kui 20 aastat.
Kolmas variant on SEG uuringutesse lisada juhtimiskultuuri analüüs. Neljas variant on luua juhtidele Kununu.com-laadne rakendus, kus töötajad saavad oma juhte hinnata ja neile komplimente jagada. Ja viiendaks, tasemel juhtimiskultuuriga ettevõtteid võiks premeerida mõne magusa töömaksu soodustusega.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Uudised
  • 17.02.22, 00:24
Nimekaimud võivad tuua nalja ja segadust
Nime muutmine on Eestis tülikas
Väikeses Eestis on ühenimelisi palju. Nii võidakse nimekaimu tegemised hoopistükkis külge pookida sõbrale või naabrimehele. Samanimelised pajatavad oma lood.
Uudised
  • 19.07.21, 07:00
Spetsialistid jagavad nippe, kuidas tööandja peaks kandidaatidega suhtlema
Lasime kolmel erineval spetsialistil jagada enda arvamusi, milline peaks välja nägema kõige õigem suhtlus tööandja ja tööle kandideerija vahel. Tuli välja, et aastakümnetega pole asi peaaegu üldse paremaks muutunud.
Uudised
  • 05.11.21, 07:00
Tiina Saar-Veelmaa: tööandja peab pakkuma personaliseeritud töösuhet
Mida võiksid praegusel ehk koroona- ja tööjõukriisi ajal tööandjad oma motivatsioonipaketis pakkuda, et meelitada ligi talente ja tekitada neis lojaalsust? Sellest ja paljudest teistest tööõnne teemadest rääkis suures intervjuus Rakvere päritolu ja Võsul elav tööõnne uurija, koolitaja ja konsultant Tiina Saar-Veelmaa.
Arvamused
  • 29.03.25, 08:35
Aarne Leisalu: paneme valimised roteeruma
Roteeruv valimissüsteem suurendaks oluliselt valitavate kogude kompetentsust, kirjutab endin Lääne-Viru Arenduskeskuse juht Aarne Leisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele