„Ma olen olnud terve oma elu Rakvere tulihingeline patrioot. Võin vanduda käsi pühakirjal ja seda võivad kinnitada kõik mu sõbrad - ma ei ole oma sünnilinnast iial sõnagi halba rääkinud, sest ma armastan seda linna siiralt ja südamest,“ tunnistas Hannes Võrno rääkides oma kodu- ja sünnilinnast.
- Hannes Võrno: "Ma olen loominguline inimene - Looja" Foto: erakogu
Kas olete mõelnud, mida Rakveres sündinud ja kasvanud Hannes Võrno arvab Rakvere ja Lääne-Virumaa asjadest? On tal säilinud sidemed kodukohaga? Kas ta ehk oleks valmis kaaluma naasma Rakverre elama? Sellest ja muustki saab teada lugedes intervjuud Hannes Võrnoga.
Hannes Võrno, Te olete väga mitmekülgne inimene, Teie kohta võib öelda, et saatejuht, meelelahutaja, moekunstnik, poliitik ja kaitseväelane. Kes Te enda silmis olete?
Ma olen loominguline inimene, lühidalt - Looja.
Millega Te praegusel ajal tegelete? Millised projektid Teil käsil on?
Igapäevaselt tegelen ma viimased paar aastat kunstiga. Maalin, joonistan ja tegelen kirjakunsti ning graafikaga. Asusin õppima araabia kirjakunsti erakursusel ühe selle ala silmapaistva õpetaja juures. Araabia kirjakunst on imeilus.
Kogu ülejäänud aja püüan olla oma perega ja võimaluse korral, kui aega üle jääb, heade sõpradega.
On Teil aega aeg-ajalt ka Lääne-Virumaad ja Rakvere külastada?
Rakveres elab minu ema ja linnakalmistul puhkab minu isa. Käin Rakveres vähemalt kaks korda kuus. Pigem isegi sagedamini. Tallinna-Rakvere vaheline tee on Eesti parim.
Suviti sõidan mootorrattaga vähemalt korra nädalas Lahemaal.
Seega olete ilmselt Rakvere eluga hästi kursis?
Usun küll
Te käisite koolis Rakvere 3 keskkoolis, praegu kannab kool Rakvere reaalgümnaasiumi nime. Kuidas Te vilistlasena vaatate sellele, et õige pea muutub see kool põhikooliks?
Tunnistan ilma keerutamata, et pea kogu meie iseseisvuse ajal ei ole Eestis tegeletud koolihariduse ja laste kasvatamisega vaid poliitikute nabaimetlemise ja harituse suretamisega.
Mul on täna väga vähe lusti ja usku sellesse, mis meie riigi hariduspoliitikas toimub. Koolisüsteemis töötab partokraatlik onupojapoliitika ning inimesed, keda tuleks koolidest eemal hoida, on täna kahjuks selle süsteemi südamiku kallal.
Hariduse edendamine ei ole raha valamine betooni. Ma olen ka Rakvere laste muusikakooli vilistlane ning mul on ainult imetlusväärsed mälestused sellest Pika tänava ahjuküttega vanast majast.
Täna on paraku nii, et "õpetajate palgatõus" on lihtsalt poliitikute paraadloosung, millega justkui näidata oma suhtumist ja hoolimist, tegelikult aga naeravad nad seal Toompeal pihku ja kalambuuritsevad "katuserahade" jagamise korra üle.
Ma olen väikeste kooliperedega koolide poolt. Inimeseks kasvatakse perekonnas, mitte rahvamassi keskel. Suurte riigigümnaasiumide roll hariduselu tänasel suunal on üheülbalisuse edendamine ning ühtlustatud sundmõtlemise standardiseerimine.
Ma ei ole nende mammutasutuste pooldaja - see loob süsteemi, milles õpetaja roll kahaneb veelgi, kuna süsteemi toimimiseks on vaja tervet armeed täiesti tarbetut ametnike-armeed,
Kahtlemata oli minu kujunemisel suur roll ka minu klassi- ja koolikaaslastel ning sõpradel.
Meenutasite muusikakooli ahjuküttega hoonet. Millised mälestused Teil on kooliajast?
Suurepärased. Rakveres oli neli kooli. Esimene, teine ja kolmas keskkool. Paaritud arvud olid eestikeelsed, teine keskkool oli venekeelne ning neile kolmele tegi järele aitamist õhtukool.
Minu inimeseks kasvamisel on paljudel õpetajatel olnud tohutu roll. Võiksin siin loetleda mitmed mulle tänaseni väga kallid pedagoogid: Neidy Saksmann, Ursula Vaimets, Aili Korm, Epp Nõmmik, Mare Paloots, Riina Rohtung. Muusikakoolist Liivi Lukas, Heiki Patune, Udo Int, teatristuudio juhendaja Valdur Liiv.
Kahtlemata oli minu kujunemisel suur roll ka minu klassi- ja koolikaaslastel ning sõpradel.
Oma Rakvere-aegsed lapsepõlve mälestused olen pannud kirja Petrone kirjastuse Lapsepõlvelugude sarja avaraamatus "Poisi lugu", mis oli minu suureks auks isegi Vilde nimelise kirjanduspreemia nomiment. Raamat ilmus 2009. aastal.
Kas Teil on säilinud kontakt siiani oma õpetajate ja klassikaaslastega?
Harva, oleme jõudnud kõik sellesse vanusesse, kus elu on toonud aina uusi inimesi eluteele ja paratamatult kõiki kontakte ei suuda hoida nii nagu sooviks.
Pinginaaber Rainer Sarneti filmiloominguga olen kursis ja imetlen. Minu meelest on ta Kaljo Kiisa järel teine Rakverest pärit suur kinematograaf. Olen Raineri filmiloomingu kirglik austaja
Tundub, et Teie klassist kasvas välja palju andekaid inimesi.
Jah. Julgen nii öelda küll. Edust ja andest isegi olulisem on ehk see, et kogu nii öelda nivoo oli päris kõrgel.
Rakveres olid head koolid ja minu ajal töötasid seal ka head õpetajad - usun, et head on õpetajad tänagi. Neid tuleks hoida nagu silmatera, mitte solgutada.
Lennart Meri on öelnud, et kui Eesti rahvaga saab juhtuda midagi halba, siis kõige hullem, mis saab juhtuda, on see kui me jääme rumalateks ja harimatuteks.
Väike rahvas ei tohi loll olla. Olen president Meriga sama meelt.
Koolijutu lõpetuseks oleks sobilik küsida, et kuna Rakvere reaalgümnaasium kuulutas välja nimekonkursi, mis sobiks põhikoolile. Mida Teie pakuksite välja?
Kui nüüd kohe puusalt tulistada, siis pakuksin, et selle kooli nimi võiks olla Piirimaa Põhikool.
Mati Piirimaa oli selle kooli esimene ja minu kooliajal tegutsenud direktor. Tunnustatud matemaatik, väga oluline figuur Rakvere hariduselus ning reaalainete korüfee.
Pealegi on Rakvere niikuinii otsapidi justkui piiririik või piiri-maa – tinglikult Ida- ja Lääne-Virumaa, kuigi minu meelest peaks olema üks Virumaa.
Aga kui vaadatagi veidi laiemat pilti. Mida Teie meelest tuleks teha, et Virumaa, aga ka Rakvere elu edeneks?
Olen seda juba aastaid Virumaa võimukatele meestele rääkinud, aga ei ole vedu võetud. Rakvere ja selle ümbruse vallad ning keskused ei ole suutnud end turundada isegi mitte veerandi oma tegeliku potentsiaali jagu.
Ma hindan siiralt ja väga kõrgelt tehtut. Meeste tantsupidu, ööjooks, linnaväljaku moodsad kuuseprojektid, punklaulupidu ning palju muud, aga kohalik tahab ka! Rakveres on teater, Eesti parima renomeega Aqva spa, looduskaitse- ja maastikukaitsealad, kus matkata.
Ohh jumal, Virumaa mitte ei võiks, vaid peaks olema kindlasti atraktiivsem kui Hiiumaa või Saaremaa! Ja ma ei saa tänaseni aru, mis on Otepää eelis Neeruti või Mõedaku suusaradade ees?
Rakvere on Tallinna rahvusvahelisest lennujaamast täpselt sel kaugusel, et kandideerida mistahes rahvusvaheliste sündmuste korraldajaks.
Rakvere linnakodaniku jaoks ei ole piisav, et keegi kord aastas Pika tänava otsas pontšikuid ja tikitud susse müüb. Linnaametnike nii öelda projektipõhised "teeme ära, saame linnukese kirja" käekiri ei peaks puu tagant suurte kõrvadega paistma.
Alles tõdesime toimetuserahvaga Lääne-Virumaa Uudiste portaalis, et meie maakonnast jääb inimesi järjest vähemaks. Kuidas tundub, kas heast kommunikatsioonist ja turundusest piisab, et keerata negatiivne iive positiivseks?
Vaja on kogukonnatunnet mitte kommunikatsiooni. Kommunikatsioon on samasugune liblikate-keelne umbluu nagu IT-värk. Keegi küsib pappi, kirjutab kokku mingi möga – aga reaalses elus seda rakendada ei saa.
Aga kuidas kogukonnatunnet luua?
Näide Rakvere kogukonna tekkest - ajaloost võetuna - oli Rakvere lihakombinaadi ehitus. Ühtäkki oli Rakveres terve kari soomlasi ning sellega kõige kaasas käinud nõukogude inimese arusaama ettevõtlikkusest. Rakvere tundis end korraga nagu Tallinn, ainult et ilma Viru hotellita.
Kõige aluseks on rahulolu iseenesega, ehk sellest vinklist vaadates võimalused end hästi tunda ja arendada. Õnnetunne. Rõõm. Rahu. Tasakaal. Oluline on kultuur, sport, tervishoid jms.
See, et Tallinnas on suuremad palgad on enesepettus, mille hind on edasi-tagasi sõidule kuluva kütuse hind näiteks.
Ma kandideerisin kaks aastat tagasi Rakvere kultuurivaldkonna töökohale. Ei sobinud...
Täna toimib Eestis ohutusprintsiip, mis tugineb süsteemil, et ametniku alluv peab olema kuulekas mitte lojaalne... Süsteemi osa ning kuulekusega saavutatud teenekus.
Minus ei räägi pettumus ega kibestumus, see on täna kogu Euroopas normiks.
Praegu tuleb hoida üksteist ja püüda unustada, et meid on rahvana juba viimased 15 aastat üksteise vastu vihkama õhutatud.
Seega Te olete mõelnud, et ühel päeval tulete tagasi elama Rakverre?
Mõtlen seda alati, kui Rakveres käin. Vaatan isegi selle pilguga ringi, et kus ma tahaksin elada.
Usun, et oleksin Rakvere ja selle kodanike jaoks väga hea linnapea. Seda vist ei või artiklisse panna, muidu on see kohe Õhtulehe esikaaneuudis.
Tegelikult olen loobunud igasugusest osalusest ühiskonnaelus. Tunnistan, et ma ei käi juba ammu valimas. Ei tunne ka häbi ega uhkust seepärast, lihtsalt mage on see kõik, mis toimub. Poliitika on moraalselt vaeste maailm. Täna ei ole Eestis minu jaoks parteid, kellele ma annan oma hääle.
Kes on Lääne-Virumaa päritolu suurkuju Teie jaoks?
Juba nimetasin Kaljo Kiisk. Eesti filmiajaloo suurkuju. Arvo Pärt ja Kaido Höövelson on maailmanimed.
Aare Tamme - Rakvere poiss, minu sõber. Eesti kõigi aegade kiireim mees suuskadel 200km/h. Väga kihvt mees ja ilmselgelt tähelepanuta, arvestades tema tegusid ja panust kasvõi Otepää suusalinnaks kujunemisel.
Kui teda intervjueeriksite, mida temalt küsiksite?
Kes võiks olla Eesti president?
Mida soovitate Lääne-Virumaa Uudiste lugejatele, et hästi elada?
Pole vaja mõelda rahas! Mitte hinnad ei kerki, vaid euro kukub. Elame täna sisuliselt samas kohas, kus 30 aastat tagasi. Laguneva liidu ja väärtust kaotava raha surmaeelses koomas.
Praegu tuleb hoida üksteist ja püüda unustada, et meid on rahvana juba viimased 15 aastat üksteise vastu vihkama õhutatud. Alates samasooliste abielust kuni tänaste vaktsiinilahinguteni.
Liiga palju on teemasid, millega meid üksteise kõri kallale saata, äkki õpiks enne rusikate käiku laskmist asjale selle pilguga vaatama, et kes sellest kasu saab.
Seotud lood
Varem ametniku ja diplomaadina töötanud EKRE liige Valdo Helmelaid valiti Tapa vallavanemaks veidi enam kui kuu tagasi, 9. detsembril. Praegu kiidab ta tublisid vallaametnikke, kes aitavad seni tundmatus ametis reel püsida ning on väga õnnelik diplomaatiliste kogemuste üle, sest vallavanema amet nõuab tema arvates samuti väga palju diplomaatiat.
Suur intervjuu!
Rakvere abilinnapea Laur Kaljuvee on poliitikas uus tulija, aga tema vedada on linna haridus-, noorsootöö- ja kultuurivaldkond. Milliseid sihte ta seab ja kuidas plaanib neid ellu viia?
Kirjastuse Kuldnööbike looja Pamela Marani kohta võib kodulehelt lugeda: „Pamela oli 9-aastane, kui ta kirjutas oma päevikusse, et tahab saada kirjanikuks. Selleks ajaks oli selja taha jäänud neli aastat kogemust luuletaja ja näidendite looja ja lavastajana. Ta esitas tükke koos sõbrannaga naabrite uste taga ja pühapäevakoolis kiriku pastoraadis. Naabrid maksid talle sentides ja õuntes. Senini on teadmata, kas perfoomansite või nende lõppemise eest.“
Paljude seas kõrgelt hinnatud tantsuõpetaja, mitmekülgne ettevõtja – Merje Poom, keda Lääne-Virumaal tuntakse eelkõige Esteetika- ja Tantsukooli loojana, sai tänu koroonale korraks aja maha võtta. Aga kui kauaks?
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.