Maakohas tegutsevate juhtide positsioon erineb pealinna ametikaaslastest, sest väikeses kohas on ettevõtte juht kui päästeingel, kes loob töökohad aga samas on tal töötajate valik väiksem.

- Koolitaja Kristo Krumm viib 22. aprillil Lääne-Virumaal läbi koolituspäeva, mis on suunatud inimestele, kes juhivad erinevaid meeskondi.
- Foto: Raul Mee
„Väiksemas kohas on juhi roll palju suurem. Ta on tähtsam ja nähtavam võrreldes suurtes linnades asuvate ettevõtete juhtidega,“ ütles juhtimiskoolitaja Kristo Krumm.
Ta tõi näiteks oma praegu pensionil oleva isa, kes oli Lääne-Virumaal pikalt juhina ametis ja enne pensionile jäämist juhtis enda ettevõtet, kus oli parematel päevadel ligi kümme töötajat.
Temalt oodati, et ta oleks juhina koduhoidja rollis. Ta tegutses väikeses kohas, kus kõik tunnevad kõiki, märkis Krumm. „Ettevõtjana ja ka juhina oled sa kogukonna ees palju suurema vastutusega, sa oled palju nähtavam kui Tallinnas,“ lisas ta.
Kristo Krumm viib 22. aprillil Lääne-Virumaal läbi
Äripäeva Akadeemia Virumaa juhtimiskooli esimese koolituspäeva „Juhtimise meistriklass“, mis toimub Tobial asuvas OG Elektra peakontoris.
Krummi koolituse fookuses on eesmärgistamine, motiveerimine, kontrollimine ja eestvedamine. Osalejad saavad juhtimistööriistad, mis aitavad neil ebaõnnestumisi vältida ja juhtida oma meeskonda nii, et see oleks koostööaldis. Pärast koolitust toimub samadel teemadel vestlusring OG Elektra omaniku Oleg Grossiga.
Järgneb intervjuu Kristo Krummiga:
Kas langusperioodil on üht tüüpi ja kasvuperioodil teist tüüpi juhid edukamad?
See reegel peab paika küll. Ma ise lahterdan juhte nii, et on juhid, kellele meeldib action, kes tahavad juhtida, kui on kriis. Kui ettevõte on suunatud kasvule, siis on vaja loomingulist, jõulisemat, kastist välja mõtlemist. Teised juhid sobivad hästi juhtima küpset ettevõtet, kui kõik on stabiilne ja toimib.
Kuidas on viimase aja kriisid muutnud juhtimispõhimõtteid?
Teooriaid on olnud aastate jooksul igasuguseid. Kui minu põlvkonna juhid said sajandi alguses küpseks, siis avastati ja prooviti Eestisse tuua erinevaid juhtimisteooriaid. Põhjus oli ka selles, et maailm muutus avatumaks ja välisfirmad tõid Eestisse oma juhtimispõhimõtteid. Praegu ma sellist trendi ei ole märganud.
Juhtimine on aga kindlasti muutuses ja seda tingivad mitmed suundumused. Näiteks põlvkondade vahetumisega kaasnevad teistsugused juhtimispõhimõtted. Muutuvad regulatsioonid nõuavad teistsugust juhtimist. Osadele juhtidele need muutused sobivad, teistele mitte.
Muutused toimuvad pidevalt. Ma ei usu, et juhtimises saab tuua välja silmaga piiri, kus ühest päevast enam vana põhimõte ei tööta.
Õppejõud, koolitaja ja ettevõtja
Kristo Krumm (52) on pikaajalise praktilise kogemusega ettevõtja ning ettevõtjate koolitaja, teiselt laiapõhjaliste teoreetiliste teadmistega eluaegne õppija.
Ta on omandanud kolme valdkonna põhjalikumad teadmised – füüsika, majanduse ja politoloogia.
Ettevõtjana on ta olnud seotud ligi 10 ettevõttega, alates energiatootmisest kuni koolitamiseni.
Viimased 16 aastat on ta töötanud koolitaja ning õppejõuna erinevates Eesti ülikoolides majanduse, finantsjuhtimise ja ettevõtluse lektorina.
Tunnustus:
Valitud aastatel 2009, 2010, 2012, 2013, 2014 TTÜ Tallinna Kolledzi parimaks õppejõuks
Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi aasta koolitaja 2017
Tallinna ülikooli aasta koolitaja 2019
Tallinna ülikooli riigiteaduste suuna parim õppejõud 2019/2020
Äripäeva akadeemia aasta koolitaja 2022
Hobid:
Lugemine (ajalugu, geograafia, juhtimise- ja turundusalane kirjandus, poliitika), reisimine, sport (murdmaasuusatamine, jalgrattasport, ujumine, tennis, golf), kalastamine, matkamine.
Mida peaks juht tegema, et ta ühel hetkel ei avastaks end vettinud mägrana kustunud lõkke äärest ehk et teda pole enam ametisse vaja?
Tark juht teab, et enesejuhtimine on väga oluline. Tean paljusid juhte, kes näevad sellega päris palju vaeva, nad püüavad ajaga kaasas käia ja muutuda. Keegi teine sulle seda ütlema ei tule. Mida kõrgemal oled, seda vähem tagasisidet saad. Sa pead olema ise nii tark ja teiste juhtidega suheldes tajuma, mis trendid on. Sisuliselt on kaks valikut: juht kas muudab ennast ja jätkab samas organisatsioonis või otsib endale uue organisatsiooni, mis tema stiiliga sobib.
Millised on praegu juhtimiskoolitustel peamised teemad, mille kohta rohkem küsitakse ja mis tekitavad elavaid arutelusid?
Ajast aega on olnud üheks teemaks delegeerimine. Ei osata või ei suudeta hästi delegeerida. Juhid tahavad ise asju ära teha. Nad on kannatamatud ja usuvad, et teavad ise kõige paremini, kuidas tuleb teha. Üks teema on just see, kuidas olla kannatlik ja delegeerida nii, et töötajad on motiveeritud neid asju tegema.
Motiveerimine ongi teine oluline teema. Põlvkondade vahetumine tähendab seda, et ka inimeste motivatsioon muutub. Meeskonda tulevad noored, kellel on teistsugune lähenemine ja erineva vanusega inimesed meeskonnas võivad tekitada juhile väljakutseid.
Juht ei ole enam see, kellele kõik otsa vaatavad.
Kristo Krumm
juhtimiskoolitaja, ettevõtja
Juhi positsioon on väga palju muutunud. Ta ei ole enam suunanäitaja vaid ta on meeskonna looja ja hoidja ning meeskond leiab ise õige suuna ja viib selle ka ellu. Juht ei ole enam see, kellele kõik otsa vaatavad. Kui aga juht on harjunud, et tema on see, kes ütleb, kuidas tuleb teha, siis paratamatult ümbritseb ta end käsutäitjatega ehk inimestega, kes ei ole loovad ning siis võib juht ühel hetkel avastada, et inimesed lähevad tema juurest ära.
Hiljuti Oleg Gross
ühes intervjuus võrdles enda ja oma poja juhtimisstiili ning ütles, et tema on otsekohene, aga kuna inimesed on ära hellitatud, siis ei pruugi see olla kõige parem. Tema sõnul on tema poeg hoopis teistsuguse juhtimisstiiliga. Kas see on omane ka teistele organisatsioonidele, et sa pead olema kannatlik ja laksma inimestel ise otsusteni jõuda?Paljudel juhtudel kindlasti. Oluline on kaasamine. Oleg Gross esindab põlvkonda, kes pidi tegema kiireid otsuseid ja juht pidi võtma vastutuse. Täna ei ole see enam nii kriitiline, sest ettevõtted on stabiilsemad ja juhtimine on kaasav. Inimesed peavad oluliseks seda, et juht tunnustaks teda, hooliks temast, toetaks tema karjääri ehk oleks inimesele toeks.
Millised on praegu hea juhi eeldused, millele peaksid juhid tähelepanu pöörama?
Juht peab olema inimeste inimene ja küsimus endalt, et miks just tema peab neid inimesi juhtima? Vastuseks ei piisa, et nii on mul lepingus kirjas. Juhi peamine ülesanne on olla oma inimeste teenistuses. Inimesed on muutunud palju nõudlikumaks, targemaks ja teadlikumaks. Uus põlvkond ootab juhtidelt varasemaga võrreldes teistsugust suhtumist.
Tänapäeva juht peab olema palju rohkem psühholoog, küsima inimestelt, mis neid motiveerib. Inimesed üha rohkem eeldavad, et nad saavad oma juhiga rääkida ka isiklikel teemadel ja juht on see, kes neid toetab. Me veedame nii palju aega tööl, et me ei saa seal olla kapslis ja end muust elust välja lülitada ning teha nägu, et kõik on hästi. Inimestesse ei tohi suhtuda kui lihtsalt ressurssi.
Hea juhi 7 eeldust
Mis on need olulised eeldused, millele inimene, kes soovib teisi juhtida, peaks vastama?
1. Juht on alati inimeste teenistuses. Juhil pole mingit rolli, kui pole, keda juhtida.
2. Juhtimine on kunst, mis seisneb eesmärkide saavutamise ja inimeste suunamise vahelise tasakaalu leidmises. Iga juht peab täitma temale seatud eesmärgid, aga samas peab ta olema inimeste inimene.
3. Juhtimine on suunatud ja organiseeritud tegevus, mis hõlmab inimestevahelisi suhteid ja toimib kui inimsuhete juhtimise protsess, kus kokku tuleb „kamp“ inimesi erinevate oskuste, teadmiste, ootuste ja iseloomuomadustega ning juhi eesmärk on see „kamp“ panna tööle organiseeritult.
4. Juhtimine on edukas siis, kui tekib sünergia: 10 inimest annavad 12 inimese tulemuse.
5. Juhtimine on alati situatsiooniline – kui midagi ei toimu ja midagi ei juhtu, siis juhtimist ei ole. Juhtimine tekib, kui tekib mingi väljakutse, konflikt, eesmärgi saavutamine vms.
6. Juht peab alati jääma iseendaks – kedagi teist ei ole võimalik kopeerida ega tohikski kopeerida. Iga inimene ja iga juht on erinev ning igaüks võiks ja peaks leidma üles oma stiili, käekirja ja juhtimismeetodid, kus ta jääb alati selleks, kes tal on kõige mugavam olla.
7. Juht võetakse siis omaks, kui ta tunnistab oma vigu, on inimene nagu teisedki ja kui juht mõistab, et ilma meeskonnata ei ole temal mingit rolli ega mõtet.
Ja kõige lõpuks kõige tähtsam küsimus, mida iga juht peaks endalt alati küsima – miks peaksid sina seda meeskonda juhtima?
Allikas: Kristo Krumm
Pikemat intervjuud Kristo Krummiga saad kuulata endale sobival ajal mugavalt siit:
Juhtimiskoolitaja Kristo Krumm: järjest enam räägitakse juhiga isiklikel teemadel
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kevadel alustab Lääne-Virumaal uus terviklik koolitusprogramm Virumaa juhtimiskool, mis on suunatud ettevõtete ja omavalitsusasutuste juhtidele ning võtmetöötajatele.
Avaliku sektori juhtimine on Eestis liialt kreenis präänikute poole. Vaja on rohkem piitsa, et riigiasutuste juhtidel tekiks suurem motivatsioon ja vastutus maksumaksja raha hoolivamaks kasutamiseks, sedastas Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi täna Vikerraadio päevakommentaaris.
Tallinna tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut Mõdrikul: mõisapark ja endine mõisahoone, mis on nüüd kool, laiuvad lumised väljad ja pardid tiigivees. Selline idülliline vaatepilt on üks põhjustest, miks Mõdrikut peetakse maailma parimaks õpikeskkonnaks, kus isegi majandusarvestuse õppimine tundub lihtne.
Rakvere haigla nõukogu on otsustanud muuta haigla juhtimisstruktuuri, valides uue, kolme liikmega juhatuse.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.