Kokkuvõte nädalast: julgeolekumaksuga said ettevõtjad hea diili

Kuigi 2026. aastast kehtima hakkav julgeolekumaks seati justkui tähtajalise maksuna, ei pöörata seda rahandusminister Jürgen Ligi sõnul tõenäoliselt tagasi pärast järgmisi 2027. aasta riigikogu valimisi, sest kulud ei ole selleks ajaks kadunud ja uusi tulusid ei paista.

Rahandusministeeriumi suvine prognoos näitas, et seoses uute maksude ja aktsiisitõusudega laekub 2028. aastal riigieelarvesse praegusega võrreldes 938 miljonit eurot rohkem, rääkis ajakirjanik Kristjan Pruul.

“Et julgeolekumaks jääks ajutiseks, tähendaks seda, et järgmiste valimiste võitja peaks pakkuma välja, kust ta leiab ühe miljardi euro jagu maksuraha. Aga on ju näha, kui paljude erinevate maksutõusudega oleme pidanud selle miljardi kokku ajama. Seega jutt ajutisest maksust on rohkem nagu valija tögamine,” selgitas ta.

“See on rohkem serveerimise küsimus. Kellegi jaoks on see võib-olla võimalus mõelda, et see kestab vaid mingi kindla aja, aga on ju olemas ütlus, et pole olemas kindlamaid asju kui ajutised,” märkis ajakirjanik Pille Ivask.

Ta lisas, et maksumäär pole samas ka ülemäära kõrge ja teame, mille jaoks seda kasutatakse. “Ettevõtjad ju ka otseselt ei sõdi selle maksu vastu.”

“Nad ei sõdi, sest valdav osa sellest julgeolekumaksust langeb füüsiliste isikute tuludele, see kurikuulus 2 protsenti pensionidest. Sellest tuleb kõvasti rohkem raha kui ettevõtjate kasumite pealt,” sõnas Pruul.

Saates tuli veel juttu sellest, kas rootslased on SASile allhanketöid teinud Eesti lennufirmat Nordicat vaikselt üle parda viskamas ning kuidas vaadata sellele, et riigisektorist äsja lahkunud Eesti julgeoleku esimese ešeloni tegijad koonduvad uude kaitsetööstuse ettevõttesse Frankenburg.

Stuudios on ajakirjanikud Kristjan Pruul ja Pille Ivask, saadet juhib Mari Mets.