58 õpilase ja 6 töötaja kiirtest oli positiivne

Eesti üldhariduskoolides tegi ligi 80% õpilastest ja ligi 90% töötajatest koroonaviiruse kiirtesti, selgus Haridus- ja Teadusministeeriumi läbi viidud küsitlusest.

Küsitlusele vastanud Lääne-Virumaa üldhariduskoolides testiti 83% õpilastest ja 92% töötajatest. Lääne-Virumaaga sarnane oli testitud õpilaste osakaal ka Põlvamaal. Suurem oli see näitaja Saaremaal (89%), Tartumaal (86%), Jõgevamaal (84%) ja Võrumaal (84%). Kõige väiksem oli testitud õpilaste osakaal Ida-Virumaal (56%) ja Pärnumaal (66%), nendes maakondades on aga paljud koolid distantsõppel.

Testitud töötajate osakaal oli kõige suurem Põlvamaal (95%), Saaremaal (95%) ja Tartumaal (94%). Selles järjestuses oli oli neljas maakond Lääne-Virumaa. Kõige väiksem oli testitud töötajate osakaal Pärnumaal (71%) ja Järvamaal (80%). Ida-Virumaal oli testitud töötajate osakaal 88%.

Haridus- ja Teadusministeeriumi küsitlusele vastas 431 kooli üle Eesti ehk 83,4% kõigist üldhariduskoolidest. Tagasisidet andnud koolides said positiivse kiirtesti vastuse 799 õpilast ja 102 koolitöötajat. Keskmiselt sai koolides positiivse kiirtesti tulemuse 2 õpilast. Ühtegi positiivset testitulemust ei olnud 184 koolis.

Kõige rohkem positiivseid testitulemusi õpilaste ja koolitöötajate seas oli Harjumaal (330 õpilast ja 40 töötajat) ning Tartumaal (161 õpilast ja 17 koolitöötajat). Positiivse testitulemusega õpilaste arvu alusel oli Lääne-Virumaa Eestis kolmas maakond ja positiivse testitulemusega koolitöötajate arvu alusel oli Lääne-Virumaa Eestis viies maakond.

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul läks esimene kiirtestimise nädal üle ootuste sujuvalt. “Tänan kõiki koole, kes testimisega aitavad kaasa viiruse tuvastamisele, hoides nii ära uute koolikollete tekkimise ning võimaldavad seeläbi kontaktõppe jätkumist,” ütles minister Kersna.

“Suur aitäh ka lapsevanematele, kes on selles keerulises olukorras olnud mõistvad ja aidanud kaasa kiirtestimise õnnestumisele. Regulaarne kiirtestimine on muutnud koolikeskkonna turvalisemaks kõigi jaoks, nii õpetajatele, õpilastele kui ka lapsevanematele, kes saavad oma lapsed rahulikuma südamega kooli saata,” tõdes Kersna.

Minister rõhutas, et regulaarne kiirtestimine võimaldab hoida koolid avatuna ning lubab õppetööl toimuda kõigile ohutus keskkonnas.

“Koolid andsid testimisele üldiselt positiivset tagasisidet. Meie küsitluse järgi ei olnud 58 koolis ühtegi kiirtestist keeldujat, keskmiselt keeldus koolides testimisest 8% õpilastest,” selgitas minister. “Samuti toodi välja, et kui algul oligi testimisega seotud ärevust ja segadust palju, siis tegelikult läks testimine iga korraga sujuvamaks ja kiiremaks ning tagasisides ütlesid koolid, et kiirtestimisega peaks jätkama.”

Ministri sõnul väärtustavad koolid ka võimalust korraldada testimist kodudes.

Novembrist võeti koolides kasutusele antigeeni kiirtestid, mida tegid lapsed ise ninasõõrme eesosast õpetaja juhendamisel. Haridus- ja Teadusministeerium saatis reedel kõigile Eesti üldhariduskoolidele küsimused, et selgitada, kuidas esimene testimisnädal möödus.

Küsitluse tulemusel selgus, et keskmiselt testiti koolides 77% kõigist õpilastest ja 88% töötajatest. Ühtegi testimist ei toimunud küsimustikule vastanud koolidest 8 koolis (2% vastanutest) – peamiselt on tegemist Pärnumaa koolidega. Ühe korra toimus testimine 19 koolis (4%), 2 korda 158 koolis (37%), 3 korda 243 koolis (56%) ja rohkem kui 3 korda 3 koolis.

Mitme kooli puhul erines testimiskordade arv kooliastmete lõikes või testiti näiteks õpilasi kolm korda ja töötajaid kaks korda. Koolides, kus testiti õpilasi enam kui 3 korda, tehti lisatestimisi õppekäigule läinud õpilastele. Andmed hõlmavad nii koolis kui ka kodudes toimunud testimisi ning põhinevad koolide poolt täidetud küsimustiku vastustel.

Haridus- ja Teadusministeerium jätkab senise testimismudeliga veel järgmisel nädalal ning seejärel otsustatakse edasine kiirtestimise korraldus vastavalt olukorrale.