ÜHEKSA ELU: sõda tõi Eestis kokku armastajad Peterburist ja Kiievist
Ukrainlanna Valeriia Miranskaia oli just astunud maha auto pealt, mis ta Kiievist Tallinna tõi. Teda ootas vastas noormees, kellega ta ei olnud päriselus kohtunud. "Seisime ja kallistasime – autojuht ei saanud aru, kas tõsta kohvrid auto pealt maha või mitte," meenutab Valeriia.
Esimest korda Tallinnas kohtunud noored armastajad Valeriia ja Leka hotellitoas, kus nad esilagu elasid. Foto: Liis Treimann
Lääne-Virumaa uudised avaldab koostöös Äripäevaga lugude sarja, kus jälgime üheksa Eestisse põgenenud ukrainlase elu. Nii seda, kuidas sõda on neid mõjutanud, kui ka seda, kuidas nad püüavad leida teed oma uues elus.
Grossi Toidukaupade kesklaos komplekteerijana töötav Serhii Gavrilyuk oli üks esimesi ukrainlasi, kes sõja puhkedes oma perele Poola-Ukraina piirile järgi sõitis.
Ukrainlannadest ema-tütar Irina ja Anja ärkasid täna, 8.märtsi hommikul oma uues kodus Rakveres, naistepäevalilled vaasis. Lilled andis neile juba eile õhtul üle Kaido Höövelson, kes naistel Poola-Ukraina piiril ise järel käis.
Rakvere linnavalitus kohtus sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ja sotsiaalala asekantsler Hanna Vsevioviga, kes külastavad üle Eesti suuremaid Ukraina põgenike vastuvõtuga tegelenud keskusi. Räägiti kitsaskohtadest, mis on tekkinud seoses põgenikega.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.