1858. aasta juunis toimus Eesti ajaloo üks suuremaid talumeeste vastuhakke, mis on ajalukku läinud Mahtra sõja nime all. Vähem on tuntud fakt, et Raplamaalt alguse saanud talurahvarahutused levisid üle Eesti ning jõudsid ka Virumaale.
Emumäe mõisa härrastemaja umbes pool sajandit pärast Mahtra sõda. Foto aastast 1906. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Esimestena hakkasid Virumaal mässama Emumäe mõisa sulased.
Maa-Viru haagikohtunik Eduard von Dehn kirjutas Eestimaa kubernerile: “27. ja 28. juunil väljendasid end Emumäe mõisa sulased ristiku niitmisel väga toorelt mõisahärra vastu neile kätte antud tükkide suuruse pärast, ja kuigi neile anti väiksemad tükid, ei keeldunud nad neid mitte ainult vastu võtmast, vaid ka pilkasid ja sõimasid mõisahärrat.”
Härra kutsunud ühe vastuhakanud sulastest, kes oli eriti ülbelt käitunud, mõisasse, et teda seal karistada.
14 kaigastega relvastatud sulast järgnes mõisa juurde ja ähvardas karistuse täideviimise korral vägivallatsema hakata ning mõisahärra jättis karistamise ära.