1858. aasta juunis toimus Eesti ajaloo üks suuremaid talumeeste vastuhakke, mis on ajalukku läinud Mahtra sõja nime all. Vähem on tuntud fakt, et Raplamaalt alguse saanud talurahvarahutused levisid üle Eesti ning jõudsid ka Virumaale.

- Emumäe mõisa härrastemaja umbes pool sajandit pärast Mahtra sõda. Foto aastast 1906. Foto: Eesti Rahva Muuseum
Esimestena hakkasid Virumaal mässama Emumäe mõisa sulased.
Maa-Viru haagikohtunik Eduard von Dehn kirjutas Eestimaa kubernerile: “27. ja 28. juunil väljendasid end Emumäe mõisa sulased ristiku niitmisel väga toorelt mõisahärra vastu neile kätte antud tükkide suuruse pärast, ja kuigi neile anti väiksemad tükid, ei keeldunud nad neid mitte ainult vastu võtmast, vaid ka pilkasid ja sõimasid mõisahärrat.”
Härra kutsunud ühe vastuhakanud sulastest, kes oli eriti ülbelt käitunud, mõisasse, et teda seal karistada.
14 kaigastega relvastatud sulast järgnes mõisa juurde ja ähvardas karistuse täideviimise korral vägivallatsema hakata ning mõisahärra jättis karistamise ära.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
23. mail 1816 kinnitas keiser Aleksander I Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus Eestimaal, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks.
Eestimaa rüütelkonna peamees oli justkui Eestimaa kubermangu president-peaminister. Viimane ja ka kuulsaim mees selles ametis oli Aaspere mõisahärra Eduard von Dellingshausen.
Kaksikvendadest kunstnikke Kristjan ja Paul Rauda teavad paljud, kuid Lääne-Virumaal on tegutsenud teineg kaksikutest kunstnikepaar - Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgenid.
Rahvasuu rääkis aastakümneid hullust krahvist ja filmimehed panid ta isegi mängufilmi „Jüri Rumm“ tegelaseks, ehkki hull krahv Peter von Manteuffel elas selle filmi tegevusajast mitukümmend aastat varem.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.