Iga neljas keskealine Eesti mees on rasvunud

Meeste tervise kohta tehtud uuring sai alguse kodanikualgatuse korras läbi viidud kampaaniast „Pikema sõpruse päev“, mille eesmärk oli panna mehi rohkem hoolima iseenda ja sõprade tervisest. Kliiniline uuring koos ankeetküsitlusega viidi läbi aastatel 2019–2020 üle 3000 mehe seas, kes olid vanuses 40–49 eluaastat.

Tulemused näitasid, et mehed kasutavad kuni 50. eluaastani tervishoiuteenuseid oluliselt vähem kui naised ning jõuavad seega meditsiinisüsteemi juba raskete ja kallist ravi vajavate väljakujunenud haigustega.

Tervisekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul on oluline, et ka mehed õpiksid oma tervise eest ennetavalt hoolt kandma. „Ajad, mil arvati, et mees peab ise oma muredega hakkama saama, peaksid ammu möödas olema. Põhjamaades on naiste ja meeste oodatava eluea vahe meist kuus aastat lühem. Enda tervise hoidmine ja vajadusel tervishoiutöötajatega konsulteerimine peaks ka meil olema isikliku hügieeni osa,“ märkis Laane.

Kliinilise uuringu järgi on iga neljas Eestis elav mees rasvunud ning ligi pooled ülekaalulised. Veerand uuringus osalenuist olid normaalkaalus. Rasvunud meeste osakaal suurenes koos vanusega ja see oli seotud peaaegu kõikide kehvade tervisenäitajatega. Neil oli kõrgem vererõhk, madalam testosterooni tase ning kehvemad maksa- ja vaimse tervise näitajad. Samuti tarvitasid nad sagedamini valuvaigisteid ja neil oli enam erektsioonihäireid.

Uuringu ühe eestvedaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearst dr Margus Punabi, sõnul avab liigne kehakaal ukse paljudele teistele haigustele, mistõttu on oluline see kontrolli all hoida. „Kehamassiindeks võiks üle 40-aastastel meestel olla alla 27 ning silm tuleks peal hoida ka vööümbermõõdul, kuna vööpiirkonda ladestunud rasv on tervisele kõige negatiivsema mõjuga,“ selgitas dr Punab.

Vererõhk oli kõrge veidi enam kui pooltel meestest. Neist vähem kui pool väitis, et arst on neil kõrget vererõhku ka diagnoosinud, mis viitab sellele, et vähemalt pooled mehed pole oma kõrgest vererõhust teadlikud.