Kell 4 öösel keeratakse kogu Euroopa Liidus kellad tunni võrra tagasi.
Uuesti tuleb kellaosuteid nihutada märtsi viimasel pühapäeval, mil läheme üle suveajale ja kella tuleb tunni võrra edasi keerata.
Suveaja kasutusele võtu põhjused olid majanduslikud ning see kehtestati Saksamaal ning Austrias-Ungaris esimese maailmasõja ajal, et hoida kokku kivisütt. Pärast esimest maailmasõda kellakeeramisest loobuti, kuid seda otsustati taas hakata tegema teise maailmasõja ajal.
Erinevates riikides tehtud uuringute tulemusena on jõutud järeldusele, et kellakeeramine mõjutab inimese une struktuuri ja päevast erksust või unisust.
ERRi teadusuudiste portaal Novaator on kirjutanud, et kevadine kella ettenihutamine toob kaasa olulisi muutusi une struktuuris: pikeneb uinumisele kuluv aeg ja suureneb uinumisjärgsete ärkamiste arv, mistõttu une efektiivsus väheneb oluliselt. Kõige rohkem kannatavad nn õhtuinimesed. Nende hulgas on ka paljud kooliealised lapsed, kelle päev algab ikka samal kellaajal kui varem. Sellised muutused une struktuuris ei möödu mõne päevaga, vaid kohanemine võib võtta aega 2-3 nädalat.
Sügisesel kella tagasikeeramisel on une struktuurile samuti oma mõju – inimesed ärkavad umbes pool tundi varem ja une kogupikkus väheneb samuti paarikümne minuti võrra. Seega ei pea paika populaarne arvamus, et sügisesel vööndiaega tagasituleku järgselt saame ühe tunni rohkem magada. Tegelikkuses kulub jällegi vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub.
Sügisene kellakeeramine on raskemini talutav just nn hommikuinimestele, eriti kui neil on keskmisest lühem uneaeg. Kellakeeramine inimesi nii kevadel kui ka sügisel, kuid see mõju on hommiku- ja õhtuinimestele erinev.
Eesti unemeditsiini selts on avaldanud arvamust, et kellakeeramisega seonduvad kulud meditsiiniliste probleemide lahendamiseks ületavad oluliselt elektrienergia säästuga seotud tulud.
Seotud lood
Paljude õpetajate hinnangul on laste keskendumisvõime nõrgenenud, samuti tuntakse ja diagnoositakse varasemast enam tähelepanu- ja keskendumishäireid.
Unehäirete ravi alustamisel on esimesed 1-2 nädalat märkimisväärse tähtsusega.
Hea uni on tegusa ja energiarikka päeva alus. Kui aga tekivad unehäired, mis ei lase korralikult magada ja põhjustavad igapäevaelus probleeme ja need ühe kuuga ei möödu, tasub otsida abi.
Kõige sagedasem unehäire kogu maailmas nii lastel kui täiskasvanutel on unepuudus ehk liiga vähene magamine. Ka vaid üks kehvasti magamata öö jätab endast jälje, kirjutab unearst Heisl Vaher.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
1
3
Täna on Estonian Celli juhi viimane tööpäev
4
Viimased uudised
Uue aasta tegevuste kontrollnimekiri
Hetkel kuum
Lisatud 10 suurima ehituskaupade müüja käibe võrdlus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele